“Mu laps ei söö midagi!” kurdavad vanemad tihti. Tavaliselt nad midagi ikka söövad, kuid igal lapsel on oma kindlad lemmikud. Psychology Today tõi välja kaheksa viga, mida meeleheites vanemad last sööma utsitades teevad ja mis laste isu pigem pärsivad.
1) Lapsed saavad enne õhtusööki midagi näksida, et vanemad ei peaks söögitegemise kõrvalt vastama küsimustele: “Millal see valmis on?”. Mida laps sellest järeldab? Õhtusöök pole tähtis, ma võin süüa millal ja mida tahan.
2) Lased oma lapsel janu korral piima juua. Mida laps sellest järeldab? Vanematele meeldib, et ma joon piima, seega võin ma ainult juua ja sööma ei peagi.
3) Kui laps söögist keeldub, valmistad ta lemmiksööki. Mida laps sellest järeldab? On vaja natuke jonnida, kuid lõpuks saan ikka seda, mida tahan.
4) Kui laps on õhtusöögist keeldunud, pakud talle enne magamaminekut midagi muud kuna kardad, et ta ei saa tühja kõhuga magama jääda. Mida laps sellest järeldab? Miks ma pean õhtusööki sööma, kui pärast saan midagi muud? Pealegi ei pea ma kohe magama minema, kui ütlen, et kõht on tühi.
5) Survestad oma last söögi teemaga nii palju, et söögist keeldumine näib talle väljakutsena. Mida laps sellest järeldab? Söömine on ainult võimuvõitlus… tavaliselt võidan mina.
6) Annad ette kindla numbri, mitu ampsu süüa. Siis veedad ülejäänud aja ette antud numbri üle tingides. Mõne aja pärast on numbrist jäänud alles null. Mida laps sellest järeldab? Ma ei pea ise otsustama kui palju süüa, seda teevad mu vanemad. Samas ei mõtle nad seda tõsiselt - natuke vaieldes saan oma tahtmise.
7) Ütled oma lapsele, et ta peab midagi sööma, sest see on tervislik ning teeb ta suureks ja tugevaks. Mida laps sellest järeldab? Ma tean, et mulle ei maitse see. Mu vanemad pole kordagi öelnud, et see on maitsev. Seega on kõik tervislikud asjad vastikud.
8) Ei luba oma lastel lauast lahkuda, kuigi teises toas toimub midagi väga väga põnevat. Mida laps sellest järeldab? Mida rutem ma suudan vanematele selgeks teha, et ma ei ole näljane, seda rutem pääsen ma teise tuppa mängima.
Seega peab laste sööma veenmisel olema täpne ja kontrollima, kas laps ikka saab asjadest aru samamoodi, kui vanemad. Hea on paika panna kindlad söögiajad ja kohad, kus süüakse ning pidada meeles sedagi, et lapsed õpivad eelkõige vanemate käitumist vaadates.
