Väga tihti öeldakse nohu puhul, et see “võib kõrva lüüa”. See tähendab, et paljudel lastel saab väikesest nohust alguse korduv kõrvapõletike jada. Perearst Karmen Joller selgitab kõrvapõletiku tekkemehhanismi ja aitab valida sobivad ravivahendid. Kuumade mähiste asemel tasuks kaaluda hoopis külma auru.
“Keskkõrva ja nina-neelu vahel on üks väike kanal, millest õhk läbi käib ja mis keskkõrva "tuulutab". Kui nohu ja neelupõletikuga see kanal ummistub ja tekib soodne keskkond bakterite kasvuks. Lastel on see kanal kitsas, nii väheneb kõrvapõletiku tekkerisk lapse kasvades,” selgitab arst, miks kõrvapõletik on enam levinud just lastel.
“Kanali sulgudes tekib esialgu seroosne põletik, kus on näha kuulmekile punetus ja kuulmekile taha kogunev läbipaistev vedelik. Kui olukord ei muutu, siis põletik süveneb ja muutub mädaseks,” selgitab arst ja ütleb, et kõrvapõletikku tekitavad kõige sagedamini kolme eri liiki bakterid.
“Tavaliselt tekib esimese sümptomina kõrvavalu, hiljem võib lisanduda ka palavik. Raskematel juhtudel murrab mäda end kuulmekilest läbi ja kõrvast võib joosta mäda ja verd ning tavaliselt kaob valu siis ära. Vahel kulgeb ka väga raske kõrvapõletik täiesti ilma valuta, ning palavik ei tähenda alati, et tekkinud on mädane põletik,” räägib arst, et kõrvapõletiku puhul ei saa milleski kindel olla.
Kuna kõrvapõletiku põhjuseks on turse, peab esmalt katsuma sellest lahti saada. Sobivad kõik ravimid ja ravimeetodid, mis nina lahti teevad. Ravimeid võib küsida apteegist ja kindlasti tuleks ravimite andmisel arvestada lapse vanust. Kõige ohutumaks meetodiks on aurumasina ehk nebulisaatori kasutamine - tegemist on uduga, mille tekitatud külm aitab turset alandada. Valu ja palaviku korral tuleks anda kindlasti paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavaid valuvaigisteid. “Kindlasti tuleb järgida lapse kehakaalu kohta käivaid annuseid - annus peab olema piisavalt kõrge, et mõjuda, muidu on ravimi andmine kasutu,” meenutab arst.
Rahvameditsiinis tuntuks saanud tilkade ja küünalde kohta ütleb ta, et need pigem ärritavad kuulmekilet. “Kõrvapõletiku tekkepõhjustele mõeldes ei saa neist mitte mingit abi olla,” sõnab ta. Ka populaarsed sibulamähised võivad valu küll leevendada, kuid samas turset süvendada ja üldist olukorda halvendada.
Arstile tuleks kõrva näidata siis, kui on tekkinud palavik, kui kõrvavalu ei ole kolme päevaga möödunud või kui raske või ebatüüpilise kuluga kõrvapõletikke on varem esinenud. “Antibiootikumi on vaja vaid juhtudel, kui kõrvapõletik ei allu muule ravile või kui on tekkinud mädane põletik,” ütleb arst. Raviks võidakse määrata hoopis allergiavastaseid ravimeid, mille eesmärgiks on turset alandada. Raskematel juhtudel asetatakse kuulmekilesse teatud perioodiks šundid - väikesed torukesed, mille eesmärgiks on asendada sulgunud kanalit ja "tuulutada" keskkõrva ning ennetada ka kuulmekile purunemist põletiku tagajärel.
Paljud vanemad on juba kuulnud pneumokoki vastasest vaktsiinist, mis peaks kõrvapõletike vastu aitama. Kuid kas aitab? Arst ütleb, et vaktsiin on palju raskemate haiguste (kopsupõletik ja bakteriaalne meningiit) ennetamiseks, kuid kuna üks kõrvapõletiku kolmest tüüpilisest tekitajast on pneumokokk, siis esineb pärast vaktsineerimist kõrvapõletikku kindlasti vähem. Vaktsineerimine ei peata kõrvapõletikke täielikult, kuid üldiselt on soovitatav. “Bakteriaalne kopsupõletik ja bakteriaalne meningiit on lastel väga rasked haigused,” ütleb arst, et lisaks kõrvapõletikule on karta muudki.
Kas Sinu lapsel on olnud kõrvapõletik? Kuidas haiguse ära tundsid, millest saite abi?
