Teadlased avastasid, et kokkupuude kurikuulsa pestitsiidi DDT-ga looteeas on selgelt seotud autismispektri häire tekkega.
Äsja teadusajakirjas American Journal of Psychiatry avaldatud uuringu autorid analüüsisid enam kui miljoni aastail 1987–2005 lapseootel olnud naise vereseerumit. Leiti, et veres kõrgema DDT sisaldusega naiste lastel oli 32 protsendi võrra suurem tõenäosus autismispektri häirete tekkeks. Mis veelgi hullem – kõrge DDT tase veres tõstis autismi kõrvale ka intellektipuude tekkeriski tervelt 121 protsendi võrra!
DDT suurepärane toime taimekaitsemürgina avastati 1939. aastal. Järgnevatel aastakümnetel pritsiti DDT-d vabalt üle toidupõldude terves maailmas, aga ka otse inimeste koduaedadesse jms. Kuna mõne aastakümne jooksul selgus, et DDT on nii loomadele kui ka inimestele väga kahjulik, põhjustades viljatust ja vähki, keelustati selle kasutamine USA-s 1972. aastal ja Euroopa Liidus 1986. aastal. Mürkkemikaali jäägid on siiski jätkuvalt leitavad pea igal pool meid ümbritsevas keskkonnas. Lisaks sellele kasutavad mitmed Aafrika riigid DDT-d ikka edasi, sest see on erakordselt efektiivne malaariat kandvate sääskede tapmisel.
Muidugi pole DDT ainus keskkonnamürk, mida kahtlustatakse lootes epigeneetiliste muudatuste vallandamises. Uuringus vaadeldi ka teise kurikuulsa kemikaali, PCB seost autismiga, kuid seda ei leitud. Küll aga mõjutab kokkupuude nii DDT kui ka PCB-ga looteeas meessuguhormoonide tööd.
(Allikad: IFL Science, Science Alert)
