Kui kukkunud laps ei tunne mõnd kehapiirkonda, tuleb kutsuda kiirabi

Emmede Klubi
Emmede Klubi 2. september 2015 12:00

Kõige enamlevinud õnnetused, mis lastega koduses keskkonnas juhtuma kipuvad, on kindlasti kõikvõimalikud kukkumised.

Et end äsja püsti ajanud imik või aktiivne väikelaps kodus muhke, sinikaid ja väiksemaid kriimegi kogub, on suureks kasvamise paratamatu osa. Tõsisemate tagajärgedega kukkumiste ohuallikateks on aga kodudes aknad ja rõdud, aias batuudid, liumäed ja ronimispuud.

Kuidas õnnetust ennetada?

Kui lapsel on mingilgi viisil võimalik ronida aknalauale, tuleks kõrgemate korruste elanikel eemaldada lapse beebi- ja väikelapseea ajaks akendelt lingid, et lapsel ei oleks võimalik ise akent avada.

Julgel väikelapsel võivad aknalauale ronimiseks ja akna avamiseks kuluda vaid loetud sekundid. Kuidas tundub mõte ühe, kahe või kolmeaastasest lapsest üksi viienda või üheksanda korruse avatud aknast välja vaatamast?

Laste pea on kehaga võrreldes tunduvalt raskem kui täiskasvanute pea, mistõttu ettepoole kummardav, kiikav või koogutav laps kukubki gravitatsiooni tõttu kergelt. Kui akendelt linke eemaldada ei saa, tuleks leida alternatiiv. 

Beebisid ja väikelapsi ei tohiks mitte kunagi jätta üksi rõdule. Lapsed on osavamad ronijad ja pugejad, kui vanemad oodata oskaks. Ka rõduuks peab olema kinni pandud nii, et lapsel ei oleks võimalik seda üksi avada.

Ka ei ole mõistlik süles oleva lapsega rõduääre lähedal seista, sest lapse liigutused võivad olla vanemale ootamatud ja ka vanem ise ei suuda oma liigutusi alati kontrollida - näiteks võib vanemat ootamatult käest nõelata herilane või tabada jäsemekramp.

Väikelastele tuleks akende ja rõdudega seotud ohtudest ka järjekindlalt (kuid mitte last hirmutades) rääkida.

Erakorralise meditsiini valdkonna meedik Maarja Mölder lisab, et väikesed lapsed peaksid kiikuma oma vanusele mõeldud, parajal kõrgusel asuvatel kiikedel. Alla kolmeaastased lapsed ei tohiks ronida atraktsioonidel, mis on üle ühe meetri kõrged.

Batuudid peavad olema ümbritsetud kõrge kaitsevõrguga. Batuudil ei tohi hüpata jalanõudega. Hea oleks, kui korraga oleks hüppamas üks laps, kõige rohkem kaks.

Mida teha, kui õnnetus on juhtunud?

Maarja Mölder annab nõu.

Laps, kes pärast kukkumist valu ei tunne või kurda, tuleb lihtsalt rahule jätta. Lapsele, kes tunneb löögi või kukkumise kohal valu, kuid nähtavat vigastust ei ole, tuleks esmalt lihtsalt rahu anda. Kuna sisemised kahjustused - verejooksud - ei ole kohe näha, peaks vanem aga last kindlasti 24 tundi jälgima (teda ka öösel äratades).

Kui lapsel on jäset valus liigutada, see läheb turse või on ebaloomulikus asendis, tuleb helistada kiirabisse ja kirjeldada juhtunut. Kiirabist öeldakse, kas on vaja välja sõita või võivad vanemad lapse ise traumapunkti sõidutada. Viimasel juhul tuleks kahjustada saanud jäset arstideni jõudmiseni võimalikult vähe puudutada, ka jäseme asendit tuleks võimalikult vähe muuta.

Kukkumise tagajärjel tekkinud haavade esmaabi sõltub haava sügavusest. Kui haav on pisike ja pindmine, tuleks haava loputada jooksva vee all, puhastada desifitseeriva vahendiga, kasutada verejooksu peatamiseks plaastrit.

Suurema ja sügavama haava korral tuleks haavapiirkond puhastada ja verejooksu peatamiseks siduda haav puhta marliga ning pöörduda traumapunkti kontrollimaks, kas haav vajab õmblemist.

Kui jäseme verejooks on väga suur, tuleks kutsuda kiirabi ja panna haavatu meedikute saabumiseni maha lamama nii, et verejooksuga jäse jääks maapinnast kõrgemale, haavale samal ajal verejooksu peatamiseks surudes. Kui haavas on võõrkeha, ei tohi seda ise eemaldada. 

Kiirabi tuleb kindlasti kutsuda ka juhul, kui kukkunu räägib segast juttu, tal on tugev peavalu, tema pupillid on erineva suurusega, ta on loid, ei tunne hästi oma jäsemeid, ta teadvus on häiritud või ta on teadvusetu. Kui trauma üle elanud laps ei tunne mõnda oma kehapiirkonda või tunneb seljas tugevat valu, ei tohi lapsel lasta end liigutada. Vanema ülesanne on last rahustada kuni kiirabi saabub.

Kel esmaabi andmise vastu rohkem huvi, soovitab Mölder tutvuda ka järgnevate õppematerjalidega, mida on kasutatud ka selle artikli jaoks nõu andmisel: http://tthkkesmaabi.weebly.com/


Postitus on osa Emmede Klubi sellenädalasest artiklite sarjast "Ohud ja laste turvalisus kodus", mille jooksul tutvustame viite levinud õnnetust, mis lastega turvaliste koduseinte vahel juhtuda võib, jagame kogemusi juhtunud õnnetustest ja kodu turvalisemaks muutmisest ning uurime millised on vanematele seadusega pandud kohustused laste turvalisuse tagamisel. 

Kommenteerimiseks pead sisse logima Registreeru
Mirjam, Emmede Klubi toimetus 4. september 2015 01:36

Suur aitäh teile tagasiside eest!

eveliiy 3. september 2015 19:43

Nõustun eelmiste kommentaaridega, väga kasulik ja hea info

MerlePereblogi 2. september 2015 15:39

Väga hea informatsioon !

Irinaaa 2. september 2015 14:46

Väga kasulik info!

ZOOMBOOK

ZOOMBOOK fotoraamatud
VIDEO! Zoombook: Näpunäiteid lapse esimeseks sünnipäevapeoks

VIDEO! Zoombook: Näpunäiteid lapse esimeseks sünnipäevapeoks

VIDEO! Beebiminutid: Zoombook fotoraamatud

VIDEO! Beebiminutid: Zoombook fotoraamatud

Südamlik innovatsioon - postkaardid saajale otse sinu nutitelefonist

Südamlik innovatsioon - postkaardid saajale otse ...

VIDEO! Beebipäevik: Kätlini fotonipid ja piltide talletamine fotoraamatusse

VIDEO! Beebipäevik: Kätlini fotonipid ja piltide ...

Fotoraamatute tootja ZOOMBOOK siseneb Eesti turule 1000 raamatu kinkimisega

Fotoraamatute tootja ZOOMBOOK siseneb Eesti turule ...

Emmede Klubi lugejate sünnituslood

Sünnilugu: Kuidas Nora oma kodus siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Nora oma kodus siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Robin õnnesärgis siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Robin õnnesärgis siia ilma ...

Sünnilugu: Kuidas Ats Andreas siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Ats Andreas siia ilma ...

Sünnilugu: Kuidas Elisabeth siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Elisabeth siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Ella Prantsusmaal siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Ella Prantsusmaal siia ilma ...

Sünnilugu: Kuidas Sirje-Liis enneaegselt siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Sirje-Liis enneaegselt siia ilma ...

Sünnilugu: Kuidas Alexandra siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Alexandra siia ilma sai

Ohud ja laste turvalisus kodus

Lapsed kipuvad kõike suhu pistma. Mida teha, kui laps on lämbumas?

Lapsed kipuvad kõike suhu pistma. Mida teha, kui laps on lämbumas?

Iga vanem võiks teada, kuidas elustada last

Iga vanem võiks teada, kuidas elustada ...

Põletushaava tuleb kiirelt jahutada veega, jääd kasutada ei tohi

Põletushaava tuleb kiirelt jahutada veega, jääd ...

Elektrilöögi all olevast inimesest kätega kinni haarata ei tohi

Elektrilöögi all olevast inimesest kätega kinni ...

Kui kukkunud laps ei tunne mõnd kehapiirkonda, tuleb kutsuda kiirabi

Kui kukkunud laps ei tunne mõnd ...

Värskeimad blogipostitused

Liisi kooliblogi: Lapsed on parimad õpetajad

Liisi kooliblogi: Lapsed on parimad õpetajad

Anette rasedusblogi: Majanduslikud muutused

Anette rasedusblogi: Majanduslikud muutused

Kätu pereblogi: Pikaajalisest imetamisest

Kätu pereblogi: Pikaajalisest imetamisest

Andra pereblogi: Kuidas me allergoloogi juures käisime

Andra pereblogi: Kuidas me allergoloogi juures ...

Karoliina beebiblogi: Esimene puhkus koos beebi esimese basseinis käiguga

Karoliina beebiblogi: Esimene puhkus koos beebi ...

Raseduskalender

Sisesta oma viimase menstruatsiooni kuupäev, et välja selgitada, mitmes rasedusnädal sul hetkel käsil on.
Logi ennast sisse, et raseduskalender salvestada!
Registreeru