Teada on, et jagatud mure on pool muret. Vahel võib olla aga raske sajandat korda lapsele kinnitada, et emmel ei ole plaanis ära surra, issiga ei juhtu autoõnnetust ja ilmselt ei õnnestu meil täna öösel ka murdvargaid kohata. Suzanne Nelson kirjutab ajakirjas Washington Post, milliseid võtteid ta kasutas, et oma lapse ärevusest võitu saada. Jagame neid nippe teilegi:
-
Anna murele nimi ja iseloom. Las laps teeb endale murekollid ja paneb neile nimeks Pimedus, Bakterid, Ämblikud ja Halvad Hinded. Personifitseerimine annab võimaluse murega rääkida või kästa tal minema minna. Mured võib visata aknast välja või ahju.
-
Pange mured vangi. Vanglaks võib olla tühi purk või küpsisekarp, kuhu mured õhtul kinni pannakse, et laps saaks rahulikult magama jääda. Enne hommikut ei tohi mured sealt välja tulla, see kindlustab rahuliku une.
-
Leppige kokku kindel aeg, millal laps oma muredest rääkida saab. Las ta teeb seda 15 minutit ja siis on kõik. Kui need uuesti jutuks tulevad, võid öelda: “Mureaeg on läbi. Rohkem me nendest täna ei räägi.”
-
Vähenda veenmist. Võib tunduda, et laps tahab kuulda, et kõik saab korda kuid piisab sellest, kui ütled seda ühe korra. Mitmekordsest kinnitamisest saab mure hoogu juurde. Kui laps küsib kolmandat korda: “Oled sa kindel, et tulekahju ei tule?” siis vasta lihtsalt: “Ma juba ütlesin sulle. Mäletad?”. Alguses vaidlevad nad, et ei mäleta või on unustanud, kuid lõpuks lõpetavad küsimise.
-
Kasutage meditatsioonitehnikaid. Las laps paneb silmad kinni, valib koha kuhu minna (mänguväljak või mereäärne) ja räägi talle, mida ta seal näeb ja teha saab. Lugude jutustamine on tihti abiks, et laps rahuneks.
- Katsetage igasuguseid rahustavaid meetmeid. Suzanne pojale mõjusid kõige paremini vannid ja klassikaline muusika ning ka raamatud. Mõnikord oli abi patjade tagumisest. Teinekord aitas rattasõit, ujumine või jooksmine. Väsinud kehal on raskem end vaimselt üles kütta.
