Lugeja kirjutab: Ootamatu õnnetus pealeistutava autoga

Lugeja kirjutab: Ootamatu õnnetus pealeistutava autoga

01. Sep 2015, 12:06 Emmede Klubi Emmede Klubi
Anonüümseks jääda soovinud Emmede Klubi lugeja jutustab õpetliku loo sellest, kuidas seni täiesti ohutuna näinud kaldtee lapsele ema juuresolekule vaatamata siiski ohtlikuks kujunes:

"Tere!

Tahaksin kõigi emmedega jagada lugu sellest, kui minu laps sai peatrauma. Oli ilus kevadine ilm ja läksime pealeistutava autoga kortermaja hoovi sõitma. Seal oli rohkelt ruumi ja kõndisin tal koguaeg järel. Jälgisin pidevalt ka seda, et kusagilt mõnd autot ei tuleks, kuid ma ei osanud eales aimata, et mu laps võib teha äkilise pöörde ja kaldteest alla sõita. Kuna olime elanud seal pisut alla kuu aja, ei olnud see mulle varem silma jäänud. Kaldtee viis keldrikorrusele ning laps sõitis otse vastu betoonseina.

Esialgu polnud midagi muud aru saada, sest kogu nägu oli verine. Hiljem selgus, et lapsel oli peapõrutus ning kui haiglast välja saime, tuli ka hambaarsti külastada ning pisikese esihambaid parandada. Hetkel on sellest möödas aasta ja veidi peale ning õnneks pole rohkem probleeme olnud - ka järelkontrollis oli kõik korras!
 
Siiani käivad mul külmajudinad üle kere, kui näen kusagil väikelapsi pealeistutavate autodega sõitmas või kui näen, et vanemad oma lastele neid ostavad."


Postitus on osa Emmede Klubi teemanädalast "Ohud ja laste turvalisus kodus", mille jooksul tutvustame nelja levinud õnnetust, mis lastega turvaliste koduseinte vahel juhtuda võivad, jagame kogemusi juhtunud õnnetustest ja kodu turvalisemaks muutmisest ning uurime millised on vanematele seadusega pandud kohustused laste turvalisuse tagamisel. 

Oma lugusid saate teiste lugejatega jagada nii blogipostituste kujul („Lisa artikkel“) kui ka meili teel – loo saate teele panna aadressil mirjam.hunt@emmedeklubi.ee ning soovi korral tagame teie täieliku anonüümsuse. Milline on teie peres juhtunud (õpetlik) õnnetus, mida Sina teiste lugejatega jagada tahaksid?
 
01. Sep 2015, 20:09

Oi kui kurb ja judinaid tekitav. Need kaldteed on tõesti jubedad. Ma oleks ükskord lapse vankriga ühest teest alla pannud. Kuidas ? Nimelt kõndisin rahulikul mööda kõnniteed, kui ühe maja juures järsku kaldus vanker ära maa-aluse garaasi poole. Hakkas alla liikuma. Nimelt oli kõnnitee juba vajunud sinnapoole ära ja aru ei saanud . Õe abika sain kiiresti reageeritud, muidu olekski seee vanker järsakust alla pannud vastu ust.

Irinaaa Irinaaa 01. Sep 2015, 15:04

Kurb lugu ☹ .. Aga selline olukord võiks juhtuda mitte ainult kui laps sõidab pealeistutava autoga, kui ka tõukerattaga, jalgrattaga, jooksurattaga jne.

Mirjam Mirjam 01. Sep 2015, 12:48 Kats

Pigem peab autor viimase lõiguga silmas, et tema enda sisse on see õnnetus jätnud sügava jälje. Muidugi oleks tore, kui kõiki ohte oleks võimalik ennetada - seljuhul ei juhtuks ju ühtegi õnnetust. Seetõttu ongi hea, kui ohtudest, õnnetustest ja esmaabist juttu teha - nõnda võime teineteises äratada tähelepanu asjade suhtes, mida varem tähelegi ei osanud panna. 😀

01. Sep 2015, 12:44

Õpetlik lugu, aga viimasest lausest aru ei saa. Need autod iseenesest pole ju ohtlikud, pigem kaldteed, sealt võib niisamagi kukkuda. Ka meil on sisehoovis sellised kaldteed, lapsega jalutades märkasin neid kohe. Olen alati ise seisnud lapse ja kaldtee vahele, et tal ei tekiksi võimalust seal alla tormata. Samamoodi kõnnin alati ise kõnniteel autotee poolsel osal jne. Ohte varitseb igal pool ja neid tuleb märgata.