Lapsevanematena üritame pidevalt teha kõike, et lapsed tervislikumalt toituks. Aga tänapäevases toidule keskendunud maailmas võivad ka kõige parema eesmärgiga öeldud kommentaarid muutuda negatiivseks ning pidurdada laste söömist.
Naine24 vahendab kümmet levinuimat toitumisega seotud kommentaari, mida vanemad sageli lastele ütlevad, kuid mida lapsed võivad tõlgendada negatiivselt.
«Näed, su (õde, vend, sõber) sööb küll seda, miks sina ei söö?»
Tõlge: see, kellega last võrreldakse, on parem sööja kui laps ise.
Parem ütle nii: «Ma tean, et kunagi hakkab see sulle maitsema, kallike. See võtab aega, et uute maitsetega harjuda.»
Tahad ju lapsele sisestada enesekindlust, et laps on võimeline erinevaid toitusid armastama siis, kui ta ise selleks valmis on.
«Sulle meeldisid ju mustikad. Sa oled ikka pirtsakaks muutunud!»
Tõlge: äkki ma jäängi selliseks inimeseks, kes toiduga pirtsutab?
Parem käitu nii: ära tõmba tähelepanu sellele, et laps on sinu arvates pirtsakas. Muuda söömine lapse jaoks hoopis nauditavaks tegevuseks. Ära sildista teda «pirtsakaks», sest see on normaalne faas lapse arengus ja vanemate poolt pandud sildid kipuvad lastele külge jääma.
«Ma ütlen sulle viimast korda: ei, sa ei saa jäätist!»
Tõlge: ma ei saa enam kunagi jäätist!
Parem ütle nii: «Me ei söö praegu jäätist, sest lõunasöögini on veel pool tundi aega. Jäätist sööme hiljem magustoiduks.»
Lapsed aktsepteerivad eitavat vastust paremini, kui nad teavad, miks nad nüüd ja kohe midagi ei või saada, aga nad saavad seda kunagi hiljem.
«Sa ei söönud piisavalt. Võta veel mõni amps ja siis võid laua tagant lahkuda.»
Tõlge: «Ema/isa/tühi taldrik teavad minust paremini, millal mu kõht täis saab.»
Parem ütle nii: «Söö ikka piisavalt, sest järgmine toidukord on alles hommikul/lõunal/õhtul.»
Kui laps saab ise otsustada, kui palju ta sööb, siis õpivad nad paremini oma näljaga toime tulema.
«Kui sa sööd mõned juurviljad, siis tohid magustoitu võtta.»
Tõlge: ma ei jõua ära oodata päeva, mil ma enam ei pea juurvilju sööma ja võin kohe magusa juurde minna!
Parem käitu nii: ära nääguta lapse kallal ega premeeri teda toiduga. Paku talle sageli juurvilju, need võiksid teie igapäevases menüüs olla ja ole lapsele eeskujuks nende söömisel. Teadlased on uuringutega kindlaks teinud, et lapsed kipuvad eelistama seda toitu, mida neile «auhinnana» pakutakse sellele toidule, mida nad peavad sööma.
«Tubli!» (kui laps on söönud tavapärasest rohkem)
Tõlge: emme ja issi on uhked, kui ma söön rohkem.
Parem ütle nii: «Sa sööd alati ilusti, kui sa oma kõhtu kuulad.»
Kiites last selle eest, et ta sööb rohkem, õpetab lapsele seda, et kvantiteet on tähtsam kui oma isude jälgimine.
«Söö seda, see on sulle kasulik.»
Tõlge: see maitseb halvasti.
Parem ütle nii: «Sel on väga hea maitse ja see meenutab (toiduainet), mida sa armastad.»
Uuringud on näidanud, et laste maitseelistusi mõjutab see, kuidas üks või teine asi neile maitseb ning lapse jaoks on tähtis, kui ta saab uue toidu kohta enne selle proovimist piisavalt infot.
«Kui sa käitud poes ilusti, siis saad hiljem küpsist» või «Kui sa ei lõpeta sellist käitumist, siis sa ei saa õhtul jäätist.»
Tõlge: iga kord, kui ma käitun hästi, peaksin saama auhinna!
Parem käitu nii: anna lapsele aegsasti märku, mis juhtub siis, kui ta sõna ei kuula, aga jäta toiduained mängust välja. Mõtle sellele, kuidas mõjub lapsele tema pidevalt toiduga premeerimine või karistamine. Paar aastat tagasi läbi viidud uuring näitas, et täiskasvanud, kes mäletasid seda, et lapsepõlves neid motiveeriti toiduga, kaldusid täiskasvanuna pigem ülesööma või ekstreemseid dieete pidama.
«Me ei söö tihti kooki, sest see pole kasulik.»
Tõlge: mulle meeldib kõik, mis pole mulle kasulik (mitte kasulik = nauding).
Parem ütle nii: «Kook on selline toit, mida me sageli ei söö. Aga sel nädalavahetusel sööme küll issi sünnipäeva puhul kooki.»
Kui sildistad toitu «heaks» ja «halvaks», siis see tekitab lapsele toidu suhtes eelarvamusi. Õpeta lapsele pigem seda, et tasakaaluka toitumise puhul võib kõike süüa.
«Sulle ei meeldi see söök? Tahad, ma teen midagi muud?»
Tõlge: ma ei pea kunagi uusi asju proovima, sest emme/issi teevad alati mu lemmiksööki.
Parem ütle nii: «Me kõik sööme õhtuks sama asja. Mõnikord on see sinu lemmik, mõnikord kellegi teise lemmik.»
Terve perega koos söömine õpetab lapsele, et söömine on perekondlik tegevus ning see julgustab lapsi aja jooksul üha uusi asju proovima.
eveliiy