Levinumad vead, mida turvavarustuse kasutamisel praegu Eestis veel tehakse, on lapse paksude riietega autotooli kinnitamine ja mitteeakohane turvavarustus. Kõige hullem viga on aga turvavarustuse kasutamata jätmine – ka väga hoolsa autojuhtimise või lühikese sõidu puhul.
MTÜ Laps Turvaliselt Autos nõuandja Anne-Mari Orgla käis automüügiettevõttes City Motors jagamas nõuandeid lapse turvavarustuse kasutamiseks autos:
Miks on eluliselt oluline kasutada alati, ka väga lühikese sõidu puhul turvavarustust?
Kui juhtub avarii, aga laps turvavarustuses ei ole, võib juhtuda, et laps lendab autos ringi, tema õrn pea või kael saab tugeva löögi või lendab laps koguni autost läbi klaasi välja. Lapsevanema süles või kätevahel olek seda paraku takistada ei suuda. Abi pole ka sellest, kui roolis on kogenud ja hoolas juht, sest õnnetuse võib põhjustaja mõni teine liikleja. Kummatigi ei ole keegi meist kaitstud ootamatu terviserikke eest.
Seega on väga tähtis, et laps ei sõidaks autos sobiva turvavarustuseta ka väga lühikese aja jooksul. Ammugi ei ole põhjendus turvavarustuseta sõitmiseks see, et laps tahab mugavamalt magada.
Millised on levinumad vead, mida Eestis turvavarustuse kasutamisel tehakse?
Levinumad vead, mida praegu Eestis veel tehakse, on lapse paksude riietega turvavarustusse kinnitamine ja mitteeakohane turvavarustus.
Avarii korral rakenduv jõud on palju suurem, kui me oskame endale ette kujutada - kui lapse ja turvarihmade vahele jääb puhvis riidekihte, siis pressitakse need õnnetuse ajal suure jõuga kokku ning tekkiv õhuvahe võimaldab lapsel turvavarustusest välja lennata.
Hea on teada, et iga järgmise kaalugurupi/vanusegrupi tool on alati sammu võrra vähem turvaline. See tähendab - beebidele mõeldud turvahällid on kõige turvalisemad ning kuni 12-aastastele mõeldud istumisalused kaitsevad last kõige vähem. Seega kehtib uue tooli ostmisel põhimõte tark ei torma - last tuleks hoida eelmises hällis või toolis kuni kaalu- ja pikkusepiiri täitumiseni, mitte tõsta esimesel võimalusel järgmisse tooli.
Tegelikult on Eestis ühiskondlik teadlikkus turvavarustuse teemal viimastel aastatel kõvasti paranenud. Üha enam kasutatakse selg sõidusuunas toole, mis on oluliselt turvalisemad nägu sõidusuunas toolidest. Teatakse, et näiteks kümme aastat vana turvavarustust pole ohutu kasutada - toolis kasutatavad materjalid amortiseeruvad aja mõjul, mida aga ka nõuded ja autode sõidukiirused pole enam samad.
Kuidas valida turvavarustust?
Esimeseks tuleb tutvuda oma auto kasutusjuhendiga. See ütleb ära, millistele kohtadele autos ja millist turvavarustust tohib paigutada. Viimaseks tuleb enda poolt välja valitud turvavarustuse kasutusjuhendist lugeda, kas see ikka ühildub sinu autoga.
Millal on laps valmis liikuma edasi tooli, kuhu ta kinnitatakse turvavööga?
Kõige turvalisemad toolid on selg sõidusuunas. Soovituslikult nelja-, aga vähemalt kolmeaastaseks saamiseni võiks laps sellises toolis sõita. Seejärel võib kasutada nägu sõidusuunas turvatoole.
Sellise turvatooli jaoks, kuhu laps kinnitub ainult auto turvavööga, peaks laps olema vähemalt nelja-aastane. Turvavööga toolides peab turvavöö kulgema lapse õla ja kaela vahelt ning reite pealt (mitte kõhult!) ning põlved peavad kõverduma istme äärelt. Lapse suurus peab olema selliseks asendiks vastav.
Laps peab sellisel istmel istuma selg vastu seljatuge, mitte ette koogutama, mida auto turvatöö liikuvus võimaldab – seega peab olema piisavalt vana, et mõista ja kuulata vanemate sõna paigal istumise osas.
Millistesse autodesse saab panna korraga kolm turvatooli?
Euroopas on müügil umbes 20 automudelit, millesse saab paigutada korraga kolm isofix-kinnitusega lapsetooli. Kindlasti ei tasu eeldada, et kui tagaistmele teoreetiliselt mahub kolm lapsetooli, siis tohib neid sinna ka paigaldada. Kuhu milliseid toole paigaldada tohib, tuleb järgi vaadata auto kasutusjuhendit. Uut autot valima minnes võib turvavarustuse kaasa võtta – spetsialistid aitavad kindlaks teha, millisesse autosse varustus kindlasti sobib.
Kas Sina oled neid levinumaid vigu teinud?
