Kui laps on söönud pesupulbrit või -geeli, siis tuleb igaks petteks haiglasse pöörduda vähimategi mürgistuse sümptomite korral. Ohtlikke aineid ei tohi kodus hoida pelgalt kohas, kuhu laps pääseda ei oska - neid tuleb hoida kohas, kuhu laps pääseda ei saa.
Postimees vahendab ühes Eesti peres hiljuti juhtunut:
Ühel märtsi laupäeval hakkas end varem üksnes veeretanud kümnekuune Mart hoogsalt roomama ja suundus vannituppa, kus tema tähelepanu äratas värviline pesupulbri pakk, mille 300-grammisest sisust oli alles umbes pool. Kui lapse ema Aljona poega otsima hakkas, kuulis ta pimedast vannitoast imelikku korisevat häält. Mart lamas sinise ja elutuna vannitoa põrandal, lapse suu, nägu ja riided olid täis pesupulbrit, ta ei hinganud.
Esmaabi õppinud ema katsus sõrmega kui palju pulbrit lapsel suus on, klombi tekkimise ennetamiseks pani lapsele peoga vett suhu, püüdis pulbrit oma suuga lapse suust välja imeda, elustas last südamemassaažiga kuni laps hakkas uuesti hingama ja vett suust välja ajama, ning kutsus siis kiirabi. Laps jäi haiglaravile neljaks päevaks.
Marti ravinud lastearst Tiina Rägo soovitab pesupulbrit või -geeli söönud lapsega kohe haiglasse pöörduda siis, kui esinevad vähimadki mürgistusele viitavad ilmingud, nagu näiteks köha, oksendamine, hingamisraskused ja hääle kähedus. Mürgistusele võib viidata ka joogist või söögist keeldumine.
Tohtri sõnul tekkib pesupulbri söömise tulemusel kõige sagedamini seedetrakti ärritus ja ühegi mürgistusele viitava sümptomita laps ei vaja ka tingimata haiglaravi, kuid kõik sõltub söödud pesupulbri kangusest, kogusest, koostisest ja pH-tasemest. Tema sõnul ei ole pesupulber küll nii ohtlik kui pesugeelipadjad, kuid parem karta kui kahetseda.
Nõuandeid vanematele:
- Hoia teadlikult kõik ohtlikud ained lapsele kättesaamatus kohas. Näiteks ära hoia pesukapsleid madalas sahtlis, mida laps veel avada ei oska. Selle asemel hoia kapsleid kõrges kapis, mida laps ka parema tahtmise juures avama õppida ei saa.
- Igasuguse mure korral helista kohe anonüümsesse mürgistuskeskusesse, mille telefoninumber on 16 662.
- Kui laps on söönud kodukeemiat, siis esimeseks püüa kindaks teha mida ja kui palju ta võttis, teiseks helista 112 ja kutsu abi ning kolmandaks helista mürgistusteabekeskusesse ja küsi, kas saad vahepeal midagi lapse aitamiseks ise teha.
Kus asuvad Sinu kodukemikaalid?
