Sinu beebi võis olla äärmiselt hea isuga ja kõik pakutud kõrvitsapüree sekunditega pintslisse pista. Kuid nüüd, kui temast on saanud väikelaps, kes söömisse enam nii kirglikult ei suhtu, ei ole sa oma murega igatahes üksi. Umbes pooled kõigist kaheaastastest lastest on valivad sööjad, kes kirtsutavad kõigi toitude peale nina – kui need just ei ole haljad makaronid, mida kõik lapsed millegipärast võimaluse korral seitse päeva nädalas süüa eelistaksid.
Miks on väikelapsed nii pirtsakad? Mõnikord paelub söömise asemel miski muu nende tähelepanu ning laua taga istumise ja söömise jaoks ei jätku piisavalt nende väärtuslikku aega. Võib-olla soovivad nad ära kasutada oma vastavastatud ja üha kasvavat iseseisvust ja võimalust oma maitse-eelistusi häälekalt väljendada. Misiganes põhjusel see ka poleks, nõuavad söögiajad sinult endisest rohkem tööd ja vaeva. Kui pisipõnni toidukorrad põhjustavad teie majapidamises kodusõdu, võib neist järgnevatest sammudest söögilaua ääres palju abi olla.
Tee temast enda isiklik abikokk
Kuigi sinu esialgne instinkt võib olla väikelaps köögist võimalikult kaugel hoida (pliit on kuum ja sa soovid rahus toimetada), võta ta endale appi. Väikelapsed armastavad osa võtta ja abistada ning uuringud on näidanud, et lapsed, kes köögitoimkonnas kaasa löövad, on pigem altid oma töö vilju (näiteks köögi- ja puuvilju) maitsma. Niisiis võid lasta lapsel koostisosi kausis kokku segada, salatit rebida või roale näpuotsaga soola lisada. Söögitegemises kaasalöömine ei pruugi sinu abikokast teha suurepärast sööjat, kuid tõenäoliselt on ta pigem nõus maitsma midagi, mida ta ise valmistada aitas.
Kasutage võimalust üheskoos süüa
Muidugi on raske kõiki pereliikmeid korraga laua äärde saada, kuid proovige mõned korrad nädalas siiski koos süüa. Mida põnn näeb, seda põnn ka teeb: kui laps näeb ülejäänud perekonda einet nautimas, soovib ta tõenäoliselt ka ise ampsu võtta. Kui pere laua ääres mõnusalt vesteldes aega veedab, tahab ka tema jutuajamisest osa võtta ning seeläbi ka oma sõnavara arendada. Perekondlik söömaaeg võiks olla pingevaba ja rahulik aeg – kui lapse lauakombed ei vasta sinu ootustele, ei ole mingisugust põhjust teda survestada – lauakommete õppimisega on aega maa ja ilm. Ära keela lapsel kätega süüa ega käsi tal oma taldrikut ilmtingimata tühjaks süüa ning arvesta sellega, et üle kümne minuti ta tõenäoliselt laua ääres ei püsi. Asja helgem külg on see, et vähemalt saate mehega kahekesi kvaliteetaega veeta!
Tee toidud lapse jaoks lõbusaks
Kõiksugu eineid saab lapse jaoks kerge vaevaga lõbusamaks ja ahvatlevamaks muuta. Lastele meeldivad kõik miniatuursed asjad – näiteks võib kasutada minimuffinite küpsetamiseks mõeldud ahjupanni, et küpsetada tillukesi pikkpoisse või kartuli- ja makaronivorme. Köögiviljade ahvatlevamaks muutmiseks võib neid serveerida koos dipikastmega, et söömist lapse jaoks huvitavamaks muuta. Lisaks lõpututele võimalustele toitudele nägusid meisterdada on võimalik kasutada piparkoogivorme, et näiteks võileibu lapse jaoks lõbusamaks muuta.
Ole ka ise maitsete suhtes julge ja avatud
Su põnn võib olla väike, kuid kindlasti jälgib ta juba praegu, kuidas ja mida sa sööd. Uuringud on tõestanud, et lapsed eelistavad (ja põlgavad ära) samu toite, mida nende vanemadki. Niisiis – tee oma perele teene ja ületa piire. Proovi igal nädalal uusi asju – testige erinevat värvi puu- ja juurvilju (punaseid ühel, oranže teisel nädalal) või valige toidulaual olev välja tähestiku järjekorras (avokaadodest ürtideni). Kaasa laps oma mängu ja lase tal toidupoes toorained ise välja valida. Iga kord, kui sa ta toiduvalmistamise protsessi kaasad, suureneb tõenäosus, et ta toidu proovimisest huvitatud on. Kui koju jõuate, tekita lapses toidukorra eel elevust ja ootusärevust ning serveeri road lapsele lõbusalt.
Ära keela maiustusi täielikult
Kuigi keegi ei taha, et tema valivast sööjast saaks suur magusasõber, on hulgaliselt tõendeid, et maiustuste keelamine võib mõjuda oodatule vastupidiselt: kui säärased toidud on lapsele keelatud, kasvab isu ja soov nende järele veel enam (ja lõpuks võimaluse avanedes süüakse neist ennast kurguni täis). Selle asemel, et magustoidud täielikult ära keelata, õpeta last neid mõõdukalt sööma. Kuidas? Jälgi, mida sa majja tood. Kui sul on olemas valik tervislikumaid maiustusi (müslibatoonid, kuivatatud puuviljad ja pähklid, naturaalsete mahladega magustatud küpsised jne.) ja sa hoiad neid lapsele kättesaadavas kohas, on kõigi osapoolte suhtumine toitumisse pisut rahulikum: sina tead, et ta sööb toitainerikast ja tervislikku toitu ja laps tunneb, et saab ise otsustada, mida ja millal ta sööb.
Ole kannatlik ja vaoshoitud
Jah, see on peaaegu võimatuna näiv ülesanne, kuid sinu töö on toidukordi võimalikult positiivsete ja pingevabadena hoida. Ära sunni oma rahutut väikelast ühestki asjast ampsu võtma ja ära kritiseeri teda, kui ta taldrikus korralikult söömata songib. Kui ta sööb kogemata ära paar hernest ja palub neid juurde, ära kiida teda. Lapsed ei taha, et neid survestatakse (siin on pistmist vajadusega ise otsustada) ja igasugune surve vähendab tõenäosust, et nad üleüldse midagi söövad. Üks taktika töötab küll: serveeri pidevalt uusi toite. Tavaliselt on vaja umbes 10-15 korda enne kui laps midagi nõus proovima on, kuid enamus emasid annab juba pärast esimest paari korda alla. Niisiis – midaiganes sa ka ei taha, et su laps prooviks, aseta see jätkuvalt taldrikule koos muu talle meeldiva toiduga ning ole kannatlik.
Peida puu- ja juurviljad toidu sisse ära
Mõnikord peavad emad vahendeid valimata lapsed üle kavaldama. Kui sinu põnn keeldub puu- ja juurvilju maitsmast, peida need ära. Püreeri lillkapsas ära ja peida see kartulipudru sisse. Peida riivitud või purustatud porgandid ja kõrvits pannkookide või vahvlite sisse. Punane hakklihakaste on suurepäraseks suitsukatteks spinatile, suvikõrvitsale ja baklažaanile. Haara blender ja ole loov: peida kõiksugu erinevaid puuvilju smuutidesse, jäätisekokteilidesse ja tee ise mõnusaid mahlu. Lõika puuviljad kuubikuteks ja serveeri neid jäätise või jogurti peal kaunistustena. Pärast seitsmekümnendat smuutit võib sinu lapsele ka algne tooraine maitsema hakata.
Kogused olgu väikesed
Sinu kullakese magu on umbes tema rusika suurune, nii et usu teda, kui ta sööb vaid paar suutäit ja väidab, et tal on kõht täis. Serveeri kõike vaid paar lusikatäit – su laps tunneb tõenäoliselt, et tal käib väikesest portsjonist jõud paremini üle ja kui tal jääb kõht tühjaks, saab ta toitu alati juurde küsida. Lisaks veendu, et ta ei täida oma magu mahla või piimaga – lase tal vedelikke tarbida vaid alles pärast söömist või paku talle toidu kõrvale tervislikku ja toitainrikast smuutit või juurviljamahla, kui näed teda taldriku kallal isutult nokkimas.
Kas ka sinu lapsel on olnud isutuid perioode? Milliseid nippe olete teie kasutanud, et oma lapse toitumisharjumusi parandada? Kas teie peres süüakse üheskoos laua taga õhtust?
Emmede Klubi
Irinaaa