Põhjalik ülevaade: Kuidas aidata lapsel lasteaiaga kohaneda

Emmede Klubi
Emmede Klubi 8. august 2016 10:55

Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse senises elus üks suuremaid ja tähtsamaid muutuseid. Et laps muutusega kenasti kohaneks, peavad koostööd tegema kõik osapooled: lapsevanemad, lasteaiaõpetajad ja laps ise. See koostöö põhineb vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. Tavaliselt võtab lasteaiaga kohanemine aega kergemal juhul 10-15 päeva ja raskemal juhul 1-2 kuud. 

Väike Päike lasteklubi spetsialistid annavad Emmede Klubis nõu, kuidas muuta lastehoiuga kohanemine kõigile osapooltele võimalikult kergeks:

1. Planeeri lapse lasteaiaga harjutamise aeg oma töögraafikusse. See tähendab, et ei saa esimesest lasteaiapäevast alates minna kell 8 tööle ja tulla lapsele kell 17 järgi. Lapse lasteaeda viimine peaks olema rahulik, mitte ruttav, samuti peaks olema võimalus talle varem järgi minna.

Kindlasti on vaja leida aega õhtul pärast lasteaeda, et laps saaks nüüd vanematega koos olla ja päeva pingeid maha võtta. Laps võib pärast lasteeaiapäeva olla tujukam või jonnakam. Tal on vaja ema ja isa lähedust, tähelepanu. Leidke lapsega koos talle sobiv rahustav tegevus.

2. Ära jää koos lapsega lasteaeda. Pikad lahkuminekud võivad lapse lasteaias kohanemist raskendada. Pigem olla konkreetne: rääkida lapsele, mis teda sellel päeval ees ootab, et ta jääb teiste lastega mängima ja emme-issi lähevad tööle. Kindlasti ütle lapsele, millal sa talle järgi tuled - näiteks peale söömist või peale magamist. Tehke musi-kalli, leppige kokku et lehvitate üksteisele aknast, ja mine siis ära. 

3. Tähtis on, et sina ise oleksid seejuures rõõmsameelne, rahulik ja kindlameelne. Laps tunnetab vanema emotsioone ja need kanduvad temale üle. Kui oled närviline, murelik või nutad ise, siis on kindel, et ka laps mõtleb - midagi on valesti, midagi on halvasti. 

Kui laps kurvastab, siis anna lasteaiaõpetajale võimalus teda lohutada ja rahustada. Kui laps tajub vanemate usaldust hoidja suhtes, aitab see ka temal uusi lähedussuhteid luua.

4. Olge järjekindlad. Esimesed paar nädalat tasub lastehoius käia ilma vaheaegadeta, st. pigem lühemad päevad, kuid kõigil päevadel. Hiljem võib rütmi muuta.

5. Luba lapsel nutta. Lapse nutt ei tähenda halba – see on tema jaoks normaalne viis oma emotsioone väljendada ja pingest vabaneda. Nutt näitab lapse ärevust, mitte seda, et talle lastehoius ei meeldi. Mõnikord arvavad vanemad nutvat last hoidu jättes, et teevad talle sellega liiga. Laps näitab läbi nutu oma hetkeemotsiooni - rahulolematust uue situatsiooni ja muutusega, kuid see ei tähenda sugugi, et ta ei kohane uue olukorraga, et ta ei ole valmis uue olukorraga kohanema või et uue olukorraga kohanemine teeks talle liiga. Lihtsalt laske lapsel oma emotsioone väljendada.

Küll aga vajab kurb laps tuge ja hoolivust. 

Tihti on nii, et kohe kui uks vanemate tagant sulgub, rahuneb laps kiirelt ja hakkab mängima. 

6. Turvaelement – andke lapsele kaasa tema lemmikmänguasi või kaisukas. See annab vajaliku turvatunde ja emotsionaalse toe. Nii ei tunne laps end võõras kohas üksi, vaid on koos oma sõbraga.

7. Et üleminek tuttavast keskkonnast uude oleks sujuv, oleks hea last ette valmistada. Hea oleks juba mõnda aega enne lasteaia algust järgida kodus lastehoiule sarnast päevakava (söömise ja magamise aegu). Käige ja tutvuge koos lastehoiu ruumide ja õpetajatega. Rääkige, mida hoius tehakse, kuidas lapsed seal käivad.

Harjutage last ka ema ära käimise kontseptsiooniga. Rääkige, et ema läheb käib poes ära ja tuleb siis tagasi, laps jääb seniks hoidjaga. 

Võite tasapisi ka kodus harjutada last sellega, et ema käib ära (poes) ja tuleb siis tagasi. Harjutage ka ise söömist, riietumist, potil käimist, sest nende tegevustega hõlpsamalt toimetulemine muudab lapse enesekindlamaks.

8. Lastele meeldib ja sobib rutiin, see teeb uues olukorras olemise lihtsamaks. Seadke sisse kindlad hommikused tegemised (hambapesu, kammimine). Tehke neid kiirustamata. Lasteaiast koju tulles tehke alati midagi koos: lugege, joonistage, mängige. Siis laps teab seda ühist koos olemist oodata.

9. Tagasilöök tabab ühel hetkel vähemal või suuremal määral kõiki. Alguses võib lasteaias käimine olla lapse jaoks uus ja huvitav, aga kui ta saab aru, et nii jääbki, siis võib tekkida vastuseis - laps keeldub hoidu minemast. Ole kannatlik, jää rahulikuks ja usu, et laps on võimeline kohanema. Ära sea kiireid eesmärke (et ühe nädala pärast on laps kohanenud). Liikuge samm-sammult ja tundke koos rõõmu väikeste edusammude üle.

10. Lastegrupiga liitumine ja suhete loomine eakaaslastega on väiksele lapsele suur väljakutse. Väikesed lapsed on enamasti egoistlikud. Grupiga liitudes õpivad nad oma egoismiga toime tulema: näiteks, et mänguasjad ei ole ainult neile, vaid neid tuleb teistega jagada. Neil tuleb õppida oma järjekorda ootama, õppida toime toime tulema kadedusega täiskasvanu tähelepanu pärast. Nad õpivad ka teineteist aitama, sotsiaalseid oskuseid, grupiliikmeks olemise reegleid terveks eluks. 

11. Ka lapsevanemal on raske - tegele enda emotsioonidega. Vanemate jaoks on lapse hoidu panemine sageli raske otsus, mis toob endaga kaasa ärevuse ja mure lapse pärast. Vanemad võivad muretseda selle üle, kas nende lapse eest hoolitsetakse piisavalt, kas ta saab hoius olles piisavalt tähelepanu ja lähedust. Vanemate jaoks on lapse hoidu viimine seotud ka ühe eluetapi lõppemisega suhetes lapsega. See võib tekitada vanemates ärevust ja kurbust lapsest lahkumisel.

Kui oled valmis laskma oma lapsel maailma avastada, tunneb ka laps end rohkem valmis seda tegema. Väikesed lapsed elavad emotsionaalses sünkroonsuses oma vanematega. Kui vanem on last hoidu tuues rahutu ja ärevil, siis laps tunneb end samuti nii. See ärevus takistab lapsel uue keskkonna uurimist ja avastamist. 

 

Mida ei tohiks teha:

1. Salaja ära hiilida, kui laps on mänguhoos. See on mugav vanemale, aga väga ebameeldiv kogemus lapsele, mis õõnestab lapse usaldust sinu suhtes. Laps tunneb, et ta peab hakkama oma vanemat alati "valvama", et see ära ei hiiliks. Ta ei julge enam rahulikult ja turvaliselt mängimisele keskenduda.

2. Eirata lapse tundeid. Laps peab aru saama, et tema tunded on olulised. Püüa teda mõista ja tema tundeid peegeldada. Näiteks ütle: ma saan aru, et sa oled kurb, et sa tahaksid emmega olla. Ära ütle, et ei sobi või ei tohi nutta, et "siin ei ole midagi hirmsat". Siis tunneb laps, et sa ei mõista teda. Pigem ütle, et praegu on raske, aga on vaja harjuda - sul tuleb tore päev.

3. Lapse kuuldes ei tohi rääkida negatiivselt lastehoiust ja õpetajatest, ega tuua oma kunagist ebameeldivat lasteaia kogemust näiteks. See ei aita kuidagi kaasa lapse hoiuga kohanemisele. Usalda õpetajaid ja usu, et tänapäeval on kõik lapsesõbralikum. Kui lasteaiaõpetaja tegi midagi, mis sulle ei meeldinud, siis ära räägi sellest õhtul kodus kõva häälega, lapse kuuldes, mehele. Laps saab aru. 

4. Premeerida last lasteaeda jäämise eest mänguasjadega, maiustustega. Pigem leidke ühist aega, et midagi koos teha. Lähedus ja koos olemine on lapsele kõige olulisem.

 

Uskuge oma lapse võimesse kohaneda, hakkama saada ja lastehoiust rõõmu tunda! Täiskasvanute abiga tuleb laps kohanemisperioodiga kaasnevate emotsioonidega toime ja saab võimaluse uute toredate sotsiaalsete kogemuste omandamiseks.


20160808104301-36683.jpg


Jaga meiega oma lugu - kuidas kulges Sinu lapse lasteaiaga kohanemine? Kommenteeri siin või kirjuta madiken.kytt@emmedeklubi.ee ja paneme kohanemise loo kirja koos!

Kommenteerimiseks pead sisse logima Registreeru

Saa rohkem enda lapse arengu kohta teada!

Liiga kiire füüsiline areng

Liiga kiire füüsiline areng

Puudutused on äärmiselt olulised!

Puudutused on äärmiselt olulised!

Intervjuu füsioterapeut Klaudija Hēlu-ga lapse arengu kohta

Intervjuu füsioterapeut Klaudija Hēlu-ga lapse arengu ...

Raseduskalender

Sisesta oma viimase menstruatsiooni kuupäev, et välja selgitada, mitmes rasedusnädal sul hetkel käsil on.
Logi ennast sisse, et raseduskalender salvestada!
Registreeru