Üks levinumaid vigastusi, mis lapsi otse oma kodust traumapunkti viib, on kõikvõimalikud põletused. Erakorralise meditsiini valdkonnas töötava Maarja Mölderi sõnul tekib suur osa imikute ja väikelaste põletuskahjustustest kokkupuutumisel tulise toidu - kohvi, tee, supi või keeva veega. Ohtlikud on aga ka kõik lahtised leegid, tikud, tulised lambipirnid ja triikraud.
Kuumast vedelikust saavad lastel kõige tihemini põletada nägu, kael ja kõht. Kuumast esemest või lahtisest leegist aga käed.
Põletus on laste puhul tõsisem kui täiskasvanute. "Lapse nahk on väga hell, mis tähendab suuremat tõenäosust tugevate põletuste tekkeks. Lapsel tekivad põletada saades kiiremini ainevahetushäired ja hingamisteede kahjustused. Laste põletushaavade ravi on pikaaegne," loetleb Mölder.
Kuigi põletuse tagajärjed on laste puhul märgatavalt suuremad kui täiskasvanute puhul, oleneb kahjustuse ulatus Mölderi sõnul paljuski abiandja tegustemisviisist ja -kiirusest. Meedik annab nõu, kuidas põletusi kodus ennetada ning kuidas tekkinud õnnetuse korral last aidata.
Kuidas õnnetust ennetada?
Vigastuste vältimiseks ei tohiks juua kuuma vedelikku kui laps on süles. Lisaks ei ole pisikeste lastega peres soovitatav hoida laual lina (või ka juhtmepundart), millest laps saaks kinni haarata. Koos lina või juhtmetega võib laps endale laualt kaela tõmmata ka kuuma kohvi, tee või muud ohtlikku.
Loomulikult tuleks alati jälgida, et laps ei jääks kunagi üksi lahtise leegi (küünlad, ahi, lõke) ega tikkude lähedusse. Lapse õrnale nahale ohtlikud on ka tuliseks minevad lambipirnid, seega tuleks lambid kodus kinnitada kõrgematele kohtadele, kuhu väike laps ei ulatu. Lapsed kipuvad põletada saama ka triikrauast, mistõttu emad-isad võiks triikimistööd jätta hilisõhtuseks ajaks, mil laps juba magab.
Mida teha, kui õnnetus on juhtunud?
Kui põletada saanud ala lapse kehal on suur, tuleks kindlasti kutsuda kiirabi. Kui põletus on väiksema ruumalaga (näiteks sõrm või sõrmed), võivad vanemad lapsega ise erakorralise meditsiini osakonda pöörduda.
Igasuguse põletuse korral tuleb kannatanule rohkesti juua anda, sest kahjustunud naha kaudu kaotab inimene palju vedelikku.
Abi andmist tuleb aga alustada juba kodus. Põletada saanud pinnale tuleb kuni kolmekümne minuti jooksul valada jahutamiseks suures koguses vedelikku. Oluline! Põletushaava jahutamisel ei tohi mingil juhul kasutada jääd (selline käitumine tõstab koekahjustuse tekkevõimalust).
Tõsise põletuse korral ei tohiks haava peale panna salve, rasvu ega plaastrit. Väiksema, villideta, meedikute abi mittevajava põletuse korral sobib koduseks raviks hästi apteekides müüdav Burnshield, mis võiks lapse või lastega peredes kodus olemas olla.
Et vähendada haava põletikku nakatumise ohtu, tuleks tugeva põletuse korral viga saanud piirkond katta haavapadjaga. Kui haavapatja koduses esmaabikarbis olemas pole, võib selle asemel kasutada ka kokkumurtud kolmnurkrätikut, lina või toidukiletükki. Kui laps on saanud põletada näopiirkonda, siis seda piirkonda ei tohiks katta- esiteks on see ebamugav, teiseks võivad hingamisteed nii sulguda.
Lapsel (või ka põletada saanud täiskasvanul) peaks eemaldama seljast vedelikuga põletada saamise korral märjaks saanud riided, kuid seljast eemaldada ei tohi midagi, mis on haava küljes kinni.
Kui kehale on tekkinud villid, ei tohi neid avada.
Last abistades tuleks jälgida tema hingamist. Vajadusel tuleb olla valmis alustama kunstlikku hingamist. Lapsevanemad võiksid olla kursis põhiliste elupäästvate esmaabivõtete sooritamisega.
Lapse elustamine ehk kunstlik (suust suhu) hingamine ja südamemassaaži tegemine käib põhimõtteliselt samamoodi, nagu täiskasvanu elustamine: vaheldades 30 surumist rinnale ja kaks suust suhu õhku puhumist. Kui inmeme ei hinga, aga süda lööb, piisab hingamisest. Kui süda ei löö, on esmatähtis just südamemassaaž.
Kui täiskasvanu rindkerele tuleb suruda üsna tugevasti ja kahe sirge käega, siis väikelapse rindkerele piisab ühe käe survest ja imiku puhul koguni paarist sõrmest.
Päris pisikese lapse puhul võiks suust suhu hingamise korral oma suuga katta nii lapse suu kui ka nina. Õhku tuleb puhuda tagasihoidlikult, sest lapse kopsud on väikesed. Samas peab rindkere siiski tõusma.
Kui esmaabikoolitusel osalemine pole võimalik, on abi ka asjakohastest, lapse elustamist õpetavatest YouTube videotest. Maarja Mölder soovitab vaadata järgmiseid videosid:
Lapse elustamine: https://www.youtube.com/watch?v=FA0jkRM07_E
Imiku elustamine: https://www.youtube.com/watch?v=hOtvVIB8ULo#t=33
Kel esmaabi andmise vastu rohkem huvi, soovitab Mölder tutvuda ka järgnevate õppematerjalidega, mida on kasutatud ka selle artikli jaoks nõu andmisel: http://tthkkesmaabi.weebly.com/
Postitus on osa Emmede Klubi sellenädalasest artiklite sarjast "Ohud ja laste turvalisus kodus", mille jooksul tutvustame nelja levinud õnnetust, mis lastega turvaliste koduseinte vahel juhtuda võivad, jagame kogemusi juhtunud õnnetustest ja kodu turvalisemaks muutmisest ning uurime millised on vanematele seadusega pandud kohustused laste turvalisuse tagamisel.
eveliiy