Hiljuti läbi viidud uuring kinnitab, et riis ja riisitooted sisaldavad arseeni, kirjutab Rootsi toiduamet Livsmedelsverket selle nädala teisipäeval ilmunud pressiteates. Enamus Põhja-Euroopa inimesi ei söö küll nii palju riisi, et see tervisele ohtlik võiks olla, kuid igapäevaselt riisi tarbivad täiskasvanud söövad sisse palju arseeni ning peaksid seetõttu üritama riisikoguseid piirata. Kui riis keedetakse valmis rohke veega, mis seejärel ära kurnatakse, võib riisis sisalduva arseeni hulk poole võrra väheneda. Kõige rohkem arseeni sisaldavad riisigaletid. Seetõttu soovitab Rootsi toiduamet riisigalettide andmist alla kuue aastastele lastele täielikult vältida.
Uuringu käigus keskenduti 102 erinevale riisitootele, et näha, kui palju arseeni need sisaldavad. Eesmärk oli välja uurida, kui palju arseeni toidupoodides müügilolevad riisitooted sisaldavad. Lisaks uurisid teadlased ka seda, kas erinevad valmistusviisid mõjutavad arseenisisaldust riisis.
Arseenitase varieerus nii erinevate toodete kui ka tootjate vahel. Mõnedel juhtudel olid arseenisisaldused kõrged, kuid mitte nii kõrged, et see võiks tähendada akuutset ohtu tervisele. Küll aga võib pikaajaline arseenitarbimine suurendada vähki haigestumise ohtu.
"Kokkuvõtteks võib öelda, et mitmekülgselt toitumine ja erinevate tootjate toodete tarbimine on kasulik vältimaks suure koguse kahjulike ainete sisse söömist," ütles Rootsi toiduameti toksikoloog Emma Halldin Ankarberg. "See käib kõigi toiduainete kohta, mitte ainult riisi ja riisitoodete," rõhutas spetsialist.
Igapäevasest riisitarbimisest tuleks hoiduda
Süües riisi ja riisitooteid mõned korrad nädalas (nagu Eestiski üldiselt kombeks on) ei kujuta need tervisele mingisugust ohtu. Lapsed ei tohiks riisi ja riisitooteid süüa rohkem kui neli korda nädalas. Riisitoodete hulka kuuluvad riisipuder, riisinuudlid ja riisi baasil valmistatud vahepalad, nt. riisipuding (Risifrutti jt.)
Täiskasvanud ei tohiks riisi süüa igapäevaselt. Inimene, kes igapäevaselt või isegi mitu korda päevas riisi sööb, sööb ühtlasi sisse ka suure koguse arseeni.
"Arusaadavalt võib traditsiooniliselt riisist toituvate inimeste jaoks oma harjumuste muutmine keeruline olla," selgitab Emma Haldin Ankarberg uurimustulemuste mõju näiteks Aasiast pärit inimeste toidulauale. Siiski soovitavad eksperdid riisitarbimist vähehaaval piirama hakata.
Arseenisisaldust riisis on võimalik ka ise kodus mõjutada - kui riisi keeta rohkes keeduvees, mis seejärel ära kurnatakse, võib arseenisisaldus riisis väheneda enam kui poole võrra. Seevastu näitas uuring, et riisi keetmisele eelnevalt loputamine selle arseenisisaldust ei mõjuta.
Laste seas populaarsetes riisigalettides on suur hulk arseeni
Uurimustulemused näitasid, et just riisigaletid sisaldavad rohkem arseeni kui teised riisitooted. Väike laps, kes sööb nädalas kaks kuni neli riisigaletti, sööb tõenäoliselt sisse ka suure koguse arseeni. Seetõttu soovitatakse alla kuueaastastele lastele riisigalette üldse mitte anda.
"Paljud lapsed söövad vahepalaks riisigalette, ent kahjuks peame vanemaid selle eest hoiatama," ütles Emma Halldin Ankarberg ning lisas, et ka teiste riikide toiduametid väljastavad sama hoiatuse.
Harilikult sisaldab täisterariis rohkem arseeni, kui valge riis. Seda seetõttu, et arseen koguneb peamiselt riisi kestadesse, mis täisteratoodeteski sisalduvad.
"Harilikult soovitab toiduamet toiduainete valikul eelistada täisteratooteid, sest need on tervisele kasulikud," selgitab Halldin Ankarberg, kuid rõhutab, et konkreetselt riisi puhul tuleks täisteratooteid tarbida pigem harva.
Euroopa Liidu määruse korras kehtestatavad piirväärtused ei ole piisavad
Arseen on maakoores ja pinnases sisalduv ning looduslikult esinev keemiline element ning justnimelt riis näib olevat arseenile eriti vastuvõtlik, omastades ning ladustades seda teistest taimedest märkimisväärselt enam. Kuna arseenisisaldus pinnases on piirkonniti erinev ja võib ka sama piirkonna eri istandustes olla täielikult erineda, ei mängi ka mahepõllumajanduslikud põhimõtted arseenisisalduse jaoks mingit rolli - uuring tõestas, et ka mahetooted sisaldasid arseeni.
Alates 1. jaanuarist 2016 hakkavad vastavalt Euroopa Liidu määrusele kehtima riisile ja riisitoodetele mõeldud piirväärtused, kuid toiduameti nõuanded jäävad kehtima ka pärast seda, kui määrus jõustub. See tähendab seda, et toiduainetootjatele kehtivad piirväärtused on liiga kõrged, et tarbijaid piisavalt kaitsta. "Pelgalt meie nõuannetest ei piisa, et probleemi pikemas perspektiivis lahendada," selgitab Emma Haldin Ankarberg. "Sellepärast teeb toiduamet tööd selle nimel, et kõrge arseenisisaldusega tooted poelettidele üleüldse ei jõuaks," selgitab ekspert ja kutsub tootjaid ja edasimüüjaid üles eelistama nii madala arseenisisaldusega toorainet, kui vähegi võimalik.
Fakte uurimustöö kohta
Selleaastane teadustöö oli järg aastatel 2011-2012 läbi viidud uuringule, mille käigus uuris Rootsi toiduamet suurt hulka lastele mõeldud toiduaineid. Üks analüüsitud ainetest oli justnimelt arseen. Sellest ajast peale soovitab toiduamet alla kuueaastastele lastele riisijooke mitte joota. See nõuanne kehtib tänaseni.
2015. aasta uurimustöös analüüsiti kokku 102 toodet, sealhulgas:
Riisi (basmati-, jasmiini-, pikateralist, ümarateralist, täistera-), riisigalette, valmis-riisiputru, hommikusöögihelbeid, riisijooke, gluteenivabu saia- ja leivatooteid, nuudleid ja gluteenivaba pastat. Toodete valik tehti nii suurte toiduainetootjate brändide seast kui ka väiketootjatelt ja ökoloogilistest tootesarjadest.
Need uuringus osalenud tooted, mis olid mõeldud spetsiaalselt gluteenitalumatusega tarbijatele, näiteks riisijahust pasta, leib ja sai, ei sisaldanud suurel hulgal arseeni.
Kui olulist rolli mängib riis teie pere toidulaual? Kas Sinu laps armastab vahepalaks riisigalette süüa? Kas korrigeerid uutele teadmistele tuginedes oma pere toidulauda?
Emmede Klubi
Mirjam
Madiken, Emmede Klubi toimetus