Warwicki ülikooli teadlased avastasid, et autismi on võimalik diagnoosida ka vere- ja uriiniproovi teel.
Warwicki ülikooli teadlased usuvad, et on avastanud viisi, kuidas diagnoosida autismispektrumi häireid vere- või uriiniproovist. Nimelt leidsid nad, et autistlike inimeste vereplasmas on teatud proteiine enam, kui tervetel inimestel.
Samas tuleb arvesse võtta, et uuringus osales vaid 38 autismispektrumi häirega ja 31 tervet last. Seega enne, kui autismianalüüsi saab päriselus kasutusele võtta, tuleb uuringut korrata suurema valimiga.
Kui selline analüüs kasutusele võetakse, saab võimalikuks autismi oluliselt varasem diagnoosimine ja seega ka varasem sekkumine. Teisisõnu - autismispektrumi lapsed jõuaksid kiiremini abini, mida nad vajavad.
Autismispektrumi häired mõjutavad inimese sotsiaalseid oskuseid, sümptomite seas võivad olla kõnehäired, kompulsiivne käitumine, hüperaktiivsus, ärevus ja raskused uutes olukordades kohanemisega. Umbes kolmandik autismijuhtumitest on tekkinud geneetilistel põhjustel, ülejäänud juhtumeid põhjustab ilmselt kombinatsioon keskkonnategureist, geenimutatsioonidest ja geenivariantidest. Warwicki teadlased usuvad aga, et nende avastuse edasi uurimine võib viia ka autismispektrumi häirete tekkepõhjuse täpsema väljaselgitamiseni.
(Allikas: Independent)
