Toitaine, millest nii lastel kui ka täiskasvanutel kõige sagedamini puudu jääb, on raud. Samas ei tea tervelt kolmandik lapsevanemaist, et lapse keha vajab rauda kordades enam kui täiskasvanu. Selle mineraalaine puudus võib pärssida lapse arengut.
Hiljuti Emmede Klubis läbi viidud küsitlusest* selgus, et Eesti lapsevanematest 32% arvates vajab väikelaps sama palju rauda kui täiskasvanu. Miks selline arvamus võib tekitada lapsele tõsiseid terviseprobleeme, selgitab toitumisspetsialist ja kampaania “Laps ei ole täiskasvanu” ekspert Kristin Salupuu.
Ühe- kuni kolmeaastasel lapsel on vaja 1 kg kehakaalu kohta 5,5 korda rohkem rauda kui täiskasvanul. Seega on väikelapse jaoks keskmiseks soovitatavaks koguseks 8 mg rauda päevas. Individuaalne vajadus sõltub lapse kehakaalust, pikkusest ja sellest, kuidas organism suudab rauda omastada.
Raual on tähtis roll lihaste töö ja aju arengu juures. Raud annab jõudu punaverelibledele, mille ülesanne on kanda hapnikku kõikidesse organitesse. Rauavaegus võib põhjustada sagedasemat haigestumist ning mahajäämist nii füüsilises kui ka vaimses arengus.
Rauapuudusele ehk aneemiale viitavad kahvatu nahk, kuivad juuksed, kergesti murduvad küüned, pidev väsimus ja himu süüa mittesöödavaid asju (nt mulda või kriiti). Aneemia ise ei ole aga haigus, vaid haiguse tunnus, mistõttu ilma arsti teadmata rauapreparaatide tarvitamine pole hea mõte - oluline leida rauapuuduse põhjustaja. Selleks võib olla nt sisemine verejooks, raua imendumise häired, toitumisprobleemid, aga ka hoopis B12-vitamiini või foolhappe puudus.
Täisväärtusliku toitumisega saab rauavaegusaneemiat ennetada, kuid kui see on juba diagnoositud, ei piisa raviks ainult õigest toitumisest - rauda peab lisaks võtma.
Rauarikkad toidud on nt kuumtöödeldud maks, sea- ja veisliha, keedetud oad ja munad, enamik pähkleid-seemneid.
Loomsest toidust pärit raud imendub oluliselt paremini kui taimset päritolu toidust. Samuti on lihas, kalas ja linnulihas MFP (meat, fish and poultry) faktor, mis raua imendumist parandab. Kaladest on rauarikkad lõhe ja tuunikala (kuid arvesse peab võtma, et kunstlikult kasvatatud kalas on väga vähe Omega 3 rasvhappeid).
Raua imendumist soodustab C-vitamiin, mistõttu on rauarikaste toitude kõrval oluline süüa ka seda sisaldavaid köögi- ja puuvilju - nt tsitruselised, paprika, mustad sõstrad, astelpajumarjad, brokoli, lehtkapsas.
Raua imendumist takistavad oksalaadid, fütiinhape ja mõned teised orgaanilised happed, aga ka liigne kohvi või tee tarbimine. Toitude leotamine, hapendamine ja idandamine aitab vähendada fütiinhappe negatiivseid mõjusid.
Lapseeas kujunenud söömisharjumused mõjutavad meid ka täiskasvanuna. Sellel, mida me sööme, on otsene mõju meie tervisele. Rohkem kampaania "Laps ei ole täiskasvanu" käigus koostatud teoreetilisi ja praktilisi nõuandeid leiad SIIT.
* 2018. aasta augustis–septembris Aptamil3 poolt läbiviidud küsitluses osales 590 lapsevanemat, kes kasvatavad lapsi vanuses 1–3 aastat.
