Emmede Klubi ja Eesti Ämmaemandate Ühingu seriaali "Beebipäevik" esimene hooaeg on edukalt seljataga ja kohe-kohe on algamas juba uue hooaja filmimine. Kuidas paistab emade harimiseks mõeldud beebisarja tegemine pereisa silmeläbi?
Palusime sarja esimese hooaja peategelase väikse Anne isal Reigol vastata mõningatele küsimustele oma kogemuse kohta niivõrd ägeda, aga ka intiimse sarja tegelasena.
Kas Sa oled ise "Beebipäeviku" videod läbi vaadanud - mis tunne neid vaadata on, mis mulje endale jäi?
Jaa, ikka olen ja ikka jäin rahule. Ikka!
Võttes projekti kokku: mida Beebipäevikus osalemine Sulle isana, sinu lapsele ja teie perele juurde andis?
Eks ta andis lisateadmisi kindlasti, mida oleks iseseisvalt võib-olla raskem saada või mille peale poleks üldse tulnud. Ma ei tea näiteks kas ma oleksin ilma selle seriaalita julgenud oma last ujumas vee alla panna ja lahti lasta!
Mis Su lemmik osa projektist oli ja miks?
Oligi see ujumise-ujutamise osa. See meeldis kõige rohkem.
Kirjelda sünnituse filmimise kogemust - kas oli hirmus või häiriv, kas jäid videoga rahule, plussid-miinused?
Ei, mind ei häirinud! Selleks ajaks olime juba üsna harjunud kaameratega, meist tehti ju ennem, raseduse ajal ka sarja. Sünnituse ajal isegi ei mõelnud enam selle peale, et ruumis on kaamera.
Ei ole ka video tagantjärele vaatamine mind häirinud. Pigem just lahe, et selline materjal olemas on. Las inimesed vaatavad. Tore, kui vaatavad ja tore, kui sellest mingit tolku ka saavad!
Kuidas laps kaameratega ära harjus?
Ta ei saanud arugi. Ei mäleta, et teda oleks kuidagi häirinud. Ta on üldse rahulik laps.
Kas tagantjärele oled rahul, et projektis osalesite?
Jah. Ei loobuks sellest kogemusest mingil juhul. Meil on endal ju hea näidata lapsele, kui ta vanemaks saab! Ja ikkagi me saime päris palju kasu: teadmistehulga ja materiaalse kasu ehk mähkmete näol. Ma ei teeks midagi teisiti.
Kas enne projekti algust kartsid ka midagi? Kas Su hirmud olid põhjendatud?
Ei mäleta küll. Kui Stina sellest projektist rääkis, siis olin kohe nõus. Eks ma olen ise enne seda ka mõned korrad kaamerate ja publiku ees olnud - kooliteatriga ja bändi tehes.
Kas osalemisest midagi negatiivset ka kaasa tuli?
Ainuke negatiivne asi oli võib-olla need sõidud: kõik asjad toimusid Tallinnas, aga me ise oleme Raplast. Sõidud on ikka tüütud ja filmimise päevad väsitavad, päeva lõpuks oled omadega läbi.
Kui palju aega projektis osalemine teie perelt nõudis?
Filmimised toimusid nädala sees ka, aga mul selline töö, et saan graafikut ise teha. Üldiselt oldi väga paindlikud, küsiti alati millal sobiks jne, niiet kindlasti saab ka töötav isa osaleda. Mina kõigis episoodides ei osalenud. Umbes pooltel kordadel polnud isa vaja.
Kuidas maandada nende perede hirme, kes tahaksid projektis osaleda, aga samas kardavad avalikku tähelepanu ja näiteks sünnituse filmimist?
Ega seda televiisoris ei näidata! Näevad ainult emmed, kes saavad sellest abi. Ja kui joppab, siis äkki kuulsust ja uusi võimalusi ka.
Hirmust üle saamiseks tasub mõelda, et kaheksa kuud tasuta mähkmeid on päris hea diil. Võib ka arvestada, kui palju maksaksid fotosessioonid ja ujutamised, kui neid ise tellida või mille tegemise peale võib-olla ise üldse ei tulekski. See võiks põdemise üle kaaluda.
Aga kui inimene on väga arg, siis see projekt polegi tema jaoks.
Väike Anne veel küsimustele vastata ei oska, kuid kindlasti on temagi rõõmus, et ta esimesed hingetõmbed ja elukuud on filmilindile jäädvustatud. Kui paljud meist ikka saavad kaeda, milline oli meie enda sünd ja kuidas nägi välja meie elu pisikese beebina koos emme ja issiga?
Kui Sinu pere tahaks saada "Beebipäeviku" uue hooaja peategelasteks, siis loe kandideerimise kohta lähemalt SIIT!
Kõiki Beebipäeviku esimese hooaja episoode ja seotud artikleid saad aga vaadata SIIN.
