Enne lapsesaamist hoiatatakse meid kõiksugu asjade eest - tehakse juttu nii kõhugaasidest, unetutest öödest, sünnitusest taastumise raskustest kui ka piimapaisust. Kuid palju on asju, mis võivad värsketele vanematele vastsündinu eest hoolitsedes üllatusena tulla. Emmede Klubi toob teieni kaksteist asja, mis esmajoones küll pisut ehmatavatena võivad mõjuda, ent on vastsündinute puhul siiski täiesti tavalised:
Minu beebi pea näeb veider välja
Enne sünnitust kujutlesid oma vastsündinud last ideaalse ja rõõsa ümarate põskedega reklaamibeebina. Ära ehmata, kui tema pea sündides pisut kentsakas ja koonusjas välja näeb - nii on see tõenäoliselt sellepärast, et ta veetis tunde sinu vaagnasse surutuna. Avaused sinu lapse koljus aitavad sellel kuju muuta, et hõlpsamini sünniteedest läbi mahtuda. See kaitseb last koljuluumõrade ja ajukahjustuste eest vaginaalse sünnituse ajal.
Sinu beebi esialgset, pisut trollilikku välimust võivad võimendada teisedki sünnijärgsed "ebatasasused". Kui beebi libises välja nina peal, võivad tema ninasõõrmed pisut lömastatud olla, tema naha alla kogunenud vedelikke tõttu võivad lapse silmad pisut paistes näida ja kui beebi aidatakse ilmale vaakumiga, võivad tema näol ja peanahal olla väikesed sinikad. Sinu vastsündinu on kunstiteos, mis on alles valmimisjärgus. Oota kannatlikult - juba õige pea näeb ta välja nagu see veatu väike ingel, keda sa endale ette kujutasid.
Mu beebi muudkui ehmub ja võpatab
Pärast pikki kuid mõnusas kotitäies soojas lootevees on sinu vastsündinul nüüd ohtralt ruumi siputamiseks, sest miski ei takista enam tema käsi ja jalgu vabalt liikumast. Kuna beebi ei ole veel oma keha selles uues ja avaras keskkonnas kontrollima õppinud, näeb iga tema pisemgi käeviibutus välja, nagu rehmaks ta äkiliselt käega. Lisaks sellele on üks beebide paljudest kaasasündinud refleksidest Moro refleks: kui imik tunneb, et on kukkumas või ehmub, lööb ta käed äkitselt laiali, avab peopesad, viskab pea kuklasse ja tõmbab siis käed tagasi keha ligi. See refleks kaob harilikult umbes neljanda elukuu paiku.
Tema pidevalt arenev neuroloogiline süsteem saadab lihastesse rohkem impulsse, kui hädavajalik ning seetõttu võib juhtuda, et sinu beebi lõuake ja jalad värisevad aeg-ajalt natuke. Esimeste elunädalate möödudes hakkab beebi vähem värisema ja ebakorrapäraseid liigutusi tegema. Harilikult ei ole vastsündinu värinate pärast tarvis muretseda, ent kui beebi värisemine on rütmiline või kui tõmblev jäse ei lakka värisemast, kui seda puudutad, on targem arstiga konsulteerida.
Minu beebipoisi "varustus" näib hiiglaslik
Enne, kui issi lapse hiiglaslike munandite eest au endale võtab, peaks ta teadma, et geneetilised tegurid ega võimsad meessuguhormoonid ei ole nende suurusele mitte mingisugust mõju avaldanud. Seda paistetust põhjustavad tegelikult lapse kehale sünniteedes avaldunud surve ja kudedesse kuhjunud vedelik. Lisaks sellele ringlevad kõigi värskete beebide kehades veel ema hormoonid - poiste puhul suurendavad need hormoonid munandeid, tüdrukute puhul häbememokki. Suguelundite paistetus kaob esimeste elupäevade möödudes.
Mu beebi on pidevalt näljane
Esimestel nädalatel võib sulle tunduda, et toidad oma last lakkamatult, kakskümmend neli tundi ööpäevas. Tema pidevad nõudmised on looduse viis sinu piimavarustust suurendada, et beebi üha kasvavat isu rahuldada. Rinnatoidul olevad beebid söövad ka sellepärast tihedamini, et rinnapiim on kiiremini seeditav ja imendub erinevalt rinnapiimaasendajast beebi organismi pea täielikult.
Selle söögimaratoni taga on otseloomulikult sinu beebi kasvamine. Esimese kuue kuuga kahekordistab ta oma sünnikaalu ning see nõuab ka suure kaloraaži tarbimist. Eriti näljane saab beebi olema kasvuspurtide ajal, millest esimene saabub umbes neljanda ja kuuenda elunädala vahel. Jälgi last hoolega ning püüa vahet teha, kas tema märguanded viitavad tühjale kõhule või lihtsalt lähedusevajadusele. Kui laps on viimase kahe tunni jooksul söönud, võid proovida teda enda lähedal hoida, kaisutada ja kiigutada, et teda maha rahustada.
Minu beebi jalad ja käed on jääkülmad
Enne koduse toatemperatuuri tõstmist või lapse veel ühe teki sisse mässimist katsu tema ülakeha. Kui see on soe ja roosa, ei ole beebil jahe. Kuna vastsündinu vereringe alles areneb, jõuab veri esmajoones eluliselt tähtsate organiteni, kus seda kõige rohkem vaja on. Tema jalad ja käed on viimased kehaosad, milleni veri jõuab. Lapse vereringel võib üsavälise eluga kohanemiseks aega minna kuni kolm kuud. Seni on täiesti normaalne, et tema tillukesed sõrmed ja varbad katsudes külmad tunduvad ja kahvatud näivad. Mida aktiivsemaks ja liikuvamaks beebi muutub, seda enam paraneb ka verevarustus.
Minu beebi mähkmes on veri
Samad emalt pärit hormoonid, mis munandite ja häbememokkade paistetust põhjustavad, põhjustavad mõnikord ka vastsündinud tüdrukute puhul vaginaalset vereeritust. Ära muretse, kui beebi esimeste elunädalate jooksul mähkmest väikese verepleki leiad. See "minimenstruatsioon" kestab tavaliselt ainult paar päeva. Teinekord võib vereplekina näiv laik olla ka kontsentreeritud uriin, mis mähkmevoltide vahel üsna tume välja näha võib. Kui peaks juhtuma, et lapse mähkmes on erkpunane veri, tuleks kindlasti arsti poole pöörduda - sellisel juhul on tegemist millegi ebahariliku ja meditsiinilist tähelepanu vajavaga.
Minu lapse huulel on vill
Paljudel vastsündinutel tekivad huultele rinna või pudeli aktiivsest imemisest villikesed. Mõndadel juhtudel on vill kohal juba sündides, sest laps on üsas olles pöialt imenud. Selline imemisest tingitud vill ei põhjusta lapsele ebamugavust. Vastupidi - villile tekkiv nahk teeb huule kõvemaks ja võib nibu haaramist isegi lihtsustada. Vill kaob mõne kuu jooksul iseenesest ja võib ka päevade lõikes ilmuda ning kaduda. Selles ei ole midagi ebatavalist.
Minu beebi kaka meenutab kõhulahtisust
Rinnatoidul olevate beebide kaka on teraline, sinepikollane ning vedel. Rinnapiimaasendajal kasvavatel lastel on kaka pigem pruunikas, tahkem ja meenutab konsistentsilt pehmet jäätist. Mõned beebid kakavad kümme korda päevas ja teised paar korda nädalas. Kuni laps võtab kaalus juurde ega näi kannatavat kõhuvalu või -puhituse all, on tema kakamissagedusega kõik korras.
Normaalse väljaheite eristamine kõhulahtisusest võib (eriti imetamise ajal) keeruline olla. Rinnatoidul olevad lapsed kakavad harilikult pärast igat söögikorda ning nende väljaheited on tavaliselt vedelamad. Kõige kindlam viis kõhulahtisust välistada on lihtsalt oma lapse kakat tundma õppida. Kui kakamise sagedus, kogus ja konsistents muutub kardinaalselt, tuleks konsulteerida pere- või lastearstiga.
Minu beebi aevastab pidevalt
Vastsündinud aevastavad palju, kuid mitte seetõttu, et neil on külm või et nad on haigestunud. See on lihtsalt nende viis hingamisteid puhastada. Aevastamine aitab ka vabastada ajutiselt kinnist ninasõõret. Kui ema imetab ja beebi on tema rinna vastu surutud, võib see lapse nina lapikuks vajutada ja ninasõõrme kinni suruda. Pärast söömist tõmbab laps hinge ja aevastab, et ninasõõrmed taas avada.
Mu beebi nahk ketendab
Kuni sinu laps suples lootevees, oli tema õrn nahk märja keskkonna ja vahase konsistentsiga lootevõide poolt täielikult kaitstud. Kui ta aga väljaspool emaüsa õhuga kokku puutub, kuivab tema nahk ära ja hakkab ketendama. Nahk võib hakata maha kooruma kogu sinu lapse kehalt, kuid enimmärgatav on see tavaliselt kätel ja jalgadel. Ära püüa nahaliblesid lapse naha küljest lahti nokkida - nii võid ära tõmmata naha, mis ei ole veel valmis kooruma. Ka kehakreemide ja -losjoonidega niisutamine ei ole vajalik. Kestendamine kestab harilikult nädala või kaks.
Mu beebi hingab imelikult
Nagu paljud teisedki lapsevanemad, veedad ka sina tõenäoliselt suure osa õhtutest ja öödest oma beebi hälli kohal koogutades ning veendudes, et ta ikka hingab. Kindlasti oled teda jälgides paar korda ka hetkeks endast välja läinud, sest sulle on tundunud, et lapse hingamine on ebaregulaarne. See, et vastsündinud hingamises lühikesi pause teevad ja seejärel kiires rütmis edasi hingavad, on täiesti normaalne. Hingamises pausi tegemine ja seejärel järsult hinge tõmbamine on osa diafragma (hingamiseks vajaliku lihase) ja neuroloogilise süsteemi arengust ja kuni kahekümnesekundilist pausi peetakse täiesti normaalseks. Selleks ajaks, kui laps on kuuenädalane, peaks tema hingamisrütm regulaarseks muutuma.
Muidugi muretsed sa (nagu kõik teisedki vanemad) hällisurma tõenäosuse pärast ning sinu tähelepanelikkus lapse hingamise suhtes on täiesti õigustatud. Lapse turvalisuse tagamiseks aseta ta selili magama ning hoia tema voodist eemal kõik pehmed tekid, padjad ja mänguasjad. Kindlasti hoidu suitsetamast - hulgaliselt teaduslikke uuringuid on kinnitanud, et suitsetamine on üks hällisurma põhjustavatest teguritest. Kui beebi lakkab korragi hingamast kauemaks, kui kahekümneks sekundiks, muutub sinakaks või loiuks, tuleb kiiremas korras arstiabi otsida.
Minu beebi nutt kõlab igas olukorras täpselt ühtemoodi
Oled igaltpoolt kuulnud, et emad peavad instinktiivselt lapse nutu järgi ära tundma, kas teda vaevab nälg, väsimus või märg mähe. Kui sa ei kõnele oma beebi keelt veel soravalt, ei tasuks sellepärast kindlasti muretseda või end ebaadekvaatse lapsevanemana tunda. Ajapikku õpid sa kriiskaval valunutul ja pisut haledamatel väsimusnuuksetel kõhklemata vahet tegema. Harilikult on näljanutt tonaalsuselt midagi valu- ja unenutu vahepealset, kuigi mõned beebid võivad olla üsna meeleheitel ja valjuhäälsed, kui neil kõht tühi on ja kui nad sekunditki enam oodata ei malda. Esimestel päevadel ei ole aga suurt vahet, miks sinu pisike nutab (mõnikord huilgab ta tõenäoliselt põhjuseta) - igaljuhul reageerid sa igale nutule sama armastava tähelepanelikkusega. Ja see ongi justnimelt see, mida sinu beebi kõige enam vajab.
(Allikas: Parents.com) 
Madiken, Emmede Klubi toimetus