Lisaks sellele, et ema rinnapiimas on kõik beebile vajalikud toitained, on imetamine oluline ka ema ja lapse vahelise läheduse tekkele ja lapse turvatundele. Rinnapiim on alati sobiva temperatuuriga, pidevalt kättesaadav ning selles on üle 200 vajaliku komponendi, mis on kõik lapsele kergesti seeditavad ning toetavad tema kasvu ning arengut.
Juba raseduse teise trimestri jooksul tekib naise rindadesse ternespiim, mida on koguseliselt vähe, kuid mis on äärmiselt rammus ja energiarikas. See on lapse esimestel elupäevadel olenemata väikestest kogustest beebi jaoks piisav toitaineallikas ning just see paneb tööle ka vastsündinu seedesüsteemi.
Imetamisega võiks algust teha sünnijärgselt nii ruttu, kui võimalik. Lapse kaasasündinud imemisrefleks aitab tal nibu leida, haarata ning seejärel aktiivselt imema hakata. Lisaks eesmärgile süüa hankida on imetamine lapse jaoks ka rahustava toimega. Alguses võib imetamine ema jaoks ebamugav ja õige pisut valulik olla, sest nibud ei ole imetamisega veel harjunud – see on täiesti normaalne ning seda ebamugavustunnet aitavad pisut leevendada selleks ette nähtud nibukreemid. Kui valu on aga väljakannatamatu ega leevene mõne aja möödudes, on lapse imemisvõte tõenäoliselt vale. „Õige imemisvõtte korral on lapse huuled väljapööratud, haarates suhu lisaks nibule ka osaliselt nibuvälja,“ selgitab erahaigla Fertilitas ämmaemand Maarja-Liis Kotkas.
Esialgu soovitab ämmaemand imetada voodis külil lamades, last ühe käega pepust või seljast enda lähedal hoides. Nii ei ole emal vaja ülearu muretseda enda jaoks mugava asendi leidmise ja beebi hoidmise pärast – selline asend on mõlema jaoks mugav. Edaspidi, vilumuse tekkides, leiavad ema ja laps kindlasti enda jaoks ise parimad ja mugavaimad asendid imetamiseks. Iga uus algus võib esialgu olla hirmutav ning näida keeruline, kuid õige imemisvõtte kinnistudes on imetamine nii ema kui lapse jaoks nauditav ning eriline kogemus. Kui naisele tekitab imetamine muret või ebamugavust, aitavad ning toetavad teda sünnitusmaja ämmaemandad ning hiljem vajadusel ka imetamisnõustajad.
Ideaalne oleks last imetada ca. 30 minutit korraga ning seda iga 2-3 tunni tagant, kummastki rinnast kordamööda – kord ühest, siis teisest. Kui laps kipub rinnal olles unelema, tuleks teda talla alt, seljalt või põse pealt mudida, et beebi ei unustaks aktiivselt imeda, õpetab ämmaemand.
„Tihti muretsevad naised sellepärast, kas laps saab piisavalt süüa – imetades ei ole ju näha, kui palju laps sööb“, räägib Maarja-Liis. „Kui laps on pärast aktiivset imemist rahulik ning uinub, ei pea muretsema, et tal kõht tühjaks jääb.“ Lisatoidu andmiseks ei ole vajadust seni, kuni lastearst seda soovitanud pole.
Imetamise regulaarsus ning aktiivsus on oluline ka piimatootlikkuse tõstmiseks – pärast piimakoguse suurenemist 3.-7. sünnitusjärgsel päeval tekib piim nö. „tellimise peale“. Mida tihedamini laps imeb, seda rohkem tekib rindadesse piima. Sellel ajal on oht ka piimapaisu tekkeks – rinnad võivad minna kõvaks, raskeks ja valulikuks ning piimapaisuga võivad kaasneda ka palavik ning halb enesetunne. Piimapaisu aitab leevendada tihedamini imetamine. Tõhus leevendus piimapaisule on ka imetamisjärgselt tehtud külm kompress või külmkapist võetud puhaste kapsalehtede asetamine rinnale.
Lutti soovitab ämmaemand lapsele pakkuda vaid juhul, kui regulaarne imetamine lapse imemisvajadust ei rahulda. Sellega võiks aga oodata seni, kuni laps on saanud selgeks korrektse imemisvõtte – vastasel korral võib luti imemine võtte kinnistumisele halvasti mõjuda.
Emmede Klubi
eveliiy