Enneaegsed on tihti ise rinnast imemiseks liiga nõrgad, ka ei pruugi enneaegse beebi emal kohe rinnapiima tekkida. Kuna enneaegse tervisele on rinnapiim väga tähtis, pakutakse sellise puhul väljapumbatud doonorpiima.
Eestis sünnib aastas umbes 500 enneaegset beebit. Enneaegsete beebide ellujäämisvõimalused on tänapäeval tänu meditsiinis toimunud arengutele suuremad kui 20 aastat tagasi, kuid teadlased rõhutavad, et enneaegse beebi ellujäämisel ja hilisema elukvaliteedi tagamisel mängib määravat rolli ka õige toitumine.
Uurimiskeskuse Nutricia Research Early Life Nutrition direktori ning Amsterdami Ülikooli professori Ruurd van Elburgi sõnul väärivad lapse varaste elukuude toitumine ja inimese rinnapiima uurimine palju rohkem tähelepanu, kui täna saavad. „Mõni aeg tagasi keskenduti peamiselt „tehnilistele“ tervisehädadele, näiteks hingamisraskustele. Tänapäeval aga pööratakse üha rohkem rõhku enneaegse beebi toitumisele. Enneaegsed beebid kasvavad ja arenevad võrreldes beebidega, kes saavad kasvada ema kõhus, aeglasemalt, sest neid mõjutavad välised asjaolud, ning enneaegse beebi toitainete vajadused on kõrgemad. Näiteks vajavad nad palju rohkem valke, sest kulutavad rohkem energiat, samuti vajavad nad toitaineid aju arenguks ja organismi kasvamiseks. Enneaegsele beebile on iga piimatilk vajalik, ent beebi magu ei suuda vajalikku rinnapiima kogust vastu võtta. Ka õiget meditsiinilist abi saavad enneaegsed beebid ei pruugi jääda elama, kui nende toitainete vajadused jäävad rahuldamata,“ selgitab kogenud professor ja endine neonatoloog Ruurd van Elburg.
Enne sündimist on beebi kaitstud keskkonnas – ema kõhus. Vahetult pärast sündi tungib beebi seedeelundkonda hulgaliselt baktereid ja beebi seedekulgla peab nendega iseseisvalt toime tulema. Stabiilne seedimine kujuneb lapse maos välja umbes kolme eluaasta jooksul. Rinnapiim sisaldab rohkelt prebiootilisi oligosahhariide, mis soodustavad beebi seedekulglas kasulike bakterite kasvu. Kuni 70% inimese immuunsüsteemist asub seedetraktis. "Kui lapse seedekulgla on õigesti välja kujunenud, ei tekita mõned väiksed kõrvalekalded, näiteks lühiajaline antibiootikumide manustamine, palju kahju,“ selgitab Nutricia Research’i direktor rinnapiima uuringute alal, dr Bernd Stahl.
„Rinnapiim on selle keeruka keemilise koostise tõttu üks maailma kõige üllatavamatest ja müstilisematest vedelikest,“ nendib teadlane. Avastame rinnapiima uurides iga päev midagi uut, näiteks leiti eelmisel aastal rinnapiimast üle 600 uue valgu." Vaatamata tõsiasjale, et arstid on juba ammu täheldanud, et rinnapiima saavad beebid arenevad kõige paremini, avastati inimese rinnapiima bifidobakterite sisaldus alles viimastel kümnenditel.
Enneaegsete laste toitmise tähtsust on raske üle hinnata. Teadusuuringud on näidanud, et enneaegsete laste õige toitmine, mis tagab lapse kasvamise sarnaselt ema kõhus kasvamisele, loob ka kõige paremad eeldused lapse edaspidiseks arenguks. "Kuna enneaegsete laste energia- ja valguvajadus on suurem, peame jälgima emade rinnapiima koostist ja saame vajadusel enneaegsete laste toitmiseks rinnapiima rikastada vajalike lisanditega," räägib Tartu Ülikooli Kliinikumi neonatoloog Jaanika Kuld.
"Kahjuks ei teki kõigil enneaegselt sünnitanud emadel kohe esimestel päevadel piisavas koguses rinnapiima ning sellisel juhul on väga tähtis võimalus kasutada piimapanga doonorpiima, mis võimaldab vastsündinule inimese rinnapiimas sisalduvaid toitaineid pakkuda ka juhul, kui lapse ema teda rinnapiimaga toita ei saa,“ sõnab Kuld. Eestis on selleks loodud emapiimapank, mis varustab meie kõige väiksemaid patsiente doonorrinnapiimaga nii Tallinnas kui ka Tartus. Eestis on viimase kümnendi jooksul märgatavalt suurenenud enneaegsete laste hulk, kes saavad rinnapiima.
Neljakümneaastase kogemusega Nutricia Research on globaalne liider inimese rinnapiima ning imikute ja väikelaste toitumise uurimise alal. Ettevõte viib koos arstide ja haiglate, teadlaste ja ülikoolide, valdkonna arvamusliidrite ja poliitikakujundajatega läbi laiahaardelisi uuringuid. Eesmärgiks on tõsta avalikkuse teadlikkust tervisliku toitumise tähtsusest ja leida toitumisalastele vajadustele vastavaid lahendusi. Ettevõttes töötab teadlaseid 35 erinevast rahvusest. Teadustööd tegevad instituudid asuvad Euroopas, Põhja-Ameerikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas. E2016. aastal avaldas Nutricia Research teadusajakirjades 76 teadustööd ja esines mitmesugustel meditsiinialastel kongressidel 123 ettekandega.
Professor Dr. Ruurd van Elburg, ettevõtte Nutricia Research Early Life Nutrition direktor meditsiini alal, VU Ülikooli Amsterdami Meditsiinikeskuse Amsterdami Ülikooli Pediaatriakliiniku Emma professor imikute toitumise alal. Peamised uurimisvaldkonnad: pediaatriline gastroenteroloogia, toitumine ja neonatoloogia. Professor on avaldanud üle 125 kolleegide poolt retsenseeritud teadusliku artikli ja on 20 raamatu (peatüki) autor. Ta on Euroopa Pediaatriaalase Teadustöö Ühing (ESPR), Euroopa Pediaatriaalase Gastroenteroloogilise Hepatoloogia ja Toitumise Ühingu (ESPGHAN), Rahvusvahelise Tervise ja Haiguste Arenguliste Päritolude Ühingu (DOHaD) ning Hollandi Lasteühingu ja Hollandi Sünnieelse Meditsiini Assotsiatsiooni liige.
Dr. Bernd Stahl, Nutricia Research, direktor rinnapiima uuringute alal. Dr. Stahl on inimese rinnapiima uurinud üle 20 aasta ja andnud olulise panuse imikute toidusedelisse prebiootikute lisamise vallas. Dr. Stahl on pälvinud Saksamaa Massiektomeetria Ühingu Mattauch Herzogi auhinna. Aastatel 2008-2017 on ta tegutsenud ILSI Euroopa Prebiootikute Töörühma juhina. Enam kui 100 teadusliku artikli ja retsensioonide autor ning erialaste teoste peatükkide (kaas)autor. 30 patendi (kaas)leiutaja. Mitmete teaduslike organisatsioonide liige: Ameerika Toitumisühing (ASN), Ameerika Massispektomeetria Ühing (ASMS), Ameerika Keemiaühing (ACS), Saksamaa Biokeemia Ühing (GBM), Saksamaa Massispektomeetria Ühing (DGMS), Euroopa Piimapanga Ühing (EMBA), Rahvusvaheline Piima Genoomika Konsortsium (IMGC) ja Rahvusvaheline Inimese Rinnapiima ja Imetamise Alase Teadustöö Ühing (ISRHML).
Kas Sinu enneaegne beebi sai rinnapiima? Kas teil oli vaja kasutada ka emapiimapanga abi?
