Härra tšempion Robin

Minu nimi on Robin ning olen 2 aastat ja 2 kuud vana. Nimeks sain Robin, kuna emme ja issi mõtlesid, et see on ilus nimi ning tutvusringkonnas sellist nime ei ole. Nimi sai valitud natukene enne minu sündi. See nimi meeldis neile väga ja tegelikult meeldib mulle ka, kuigi ma ise ei oska veel oma nime öelda, aga annan endast parima. Sündisin 39.rasedusnädalal Ida-Tallinna Keskhaiglas. Minu emme on Eveli ja issi on Asko. Emme ja issi arvasid algul kogu aeg, et saavad tütre, kuid ultrahelis otsustasin kohe näidata, et olen tark poiss. Kui nad said teada, et sünnib pisike poja, oli nende rõõm tohutu. Emme ja issi ei teadnud alguses ei poja ega tütre kasvatamisest midagi, sest see oli mõlemale uus kogemus. Kuid mina olen nii tubli poja, et õpetasin ja õpetan neid siiani ise. Tegelikult nende kasvatus tuleb väga hästi välja, nad on tublid vanemad. Nad hoiavad mind väga. Kui teen lollusi, oskan neid nii armsa näoga vaadata, et saan ainult natukene noomida. Riielda minuga ju ei saa. Õhtuti kui oleme kõik kolmekesi koos, käib meil eriti suur mänguhoog ning naeru on palju ja magama mineku aeg ununeb tihti ära. Minu esimeseks sõiduvahendiks oli rohelist värvi vanker. Sellega oli väga tore õues käia. Kuna ma muutkui kosusin ja võtsin kõvasti kaalus juurde, muutus vanker koos minuga raskeks ja emme aina nõrgemaks, sest ta ei jõudnud mind enam vankriga tõsta. Nii ma pidin oma rohelisest vankrist loobuma ning sain uue sinise käru, millega mul meeldib sõita praegugi. Igatsevalt vaatan kui lapsed sõidavad jalgrattaga. Tore oleks kui minu käru vahetatakse nüüd jalgratta vastu. Proovin seda emmele ja issile selgeks teha. Minu garderoobis leidub peaaegu igat värvi riideid. Tegelikult ikka roosat ei ole, see ikka päris tüdrukute värv, kuigi kui ma suureks saan, võiks isegi roosa lipsu või triiksärgi selga panna, olen ju roosasid pluuse televiisoris suurtel meestel seljas näinud. Praegu ma igastahes roosat kanda ei taha. Mänguasju on mul kodus igasuguseid. Minu meelest kõik mu mänguasjad on poistele sobilikud. Eriti ägedad on uued asjad, siis valmistavad nad mulle rõõmu kohe mitu nädalat. Kuigi mu tööriistad, väike klaver, hüppeloom ja pealeistutav auto on alati lahedad. Eriti meeldib mulle saada üllatusmune. Sealt saab šokolaadi ning lisaks veel üllatuse. Muna seest tulevate üllatustega lastakse mul vahel ka järelvalve all mängida. Sünnipäevaks lootsin väga saada omale mängukööki, sest mulle meeldib vaadata, kui emme või issi süüa teeb. Tahaksin ka väga süüa teha, aga olen veel pisike ja mind päris pliidi juurde ei lubata. Hiljuti sain endale ühe toreda sõbra. Ta on minust küll 3 aastat vanem, aga ta on lihtsalt äge poiss. Meil on koos väga tore mängida. Tüdrukutest sõpru mul ei ole. Kahjuks ei ole mul veel õde ega venda, aga küll nad tulla jõuavad, emme ja issi ju veel noored. Siiski mul on tädi ning kaks onu, kes minuga käivad tihti mängimas. Mina olen oma emme ja issiga juba käinud igal pool huvitavates kohtades. Olen jõudnud randa, kalale, kinno, mustikale jne... Kõiki neid asju tegid ka minu vanemad oma vanematega. Kõige rohkem meeldis mulle tegelikut see, kui me käisime lennukiga lendamas. Kinos käia on kah väga äge, sest filme vaadates saan ma alati targemaks. Tegelikult oleks mul endast veel ja veel rääkida, aga see läheks vist liiga pikaks. Pean ju vahepeal emme ja issiga ka tegelema. Vajan ju mina nende tähelepanu ja nemad minu oma.