Kui Prantsusmaa parlament tervishoiuministeeriumi seaduseelnõu heaks kiidab, muutub immuniseerimine 11 levinuma vaktsiinvälditava haiguse vastu 2018. aastast Prantsusmaal kohustuslikuks.
Hetkel on Prantsusmaal kohustuslik vaktsineerida lapsi difteeria, teetanuse ja lastehalvatuse vastu. Ülejäänud riikliku kava vaktsiinid on lihtsalt soovituslikud. Uue kava järgi saavad kohustuslikuks ka leetrite, B-hepatiidi, gripi, läkaköha, mumpsi, punetiste, pneumokokk-infektsiooni ja C-meningiidi vaktsiinid.
Uut vaktsineerimiskava kehtestama kannustas Prantsusmaa tervishoiuministeeriumit Euroopas leviv leetrite epideemia. Aastatel 2008 kuni 2016 on riigis registreeritud üle 24 000 leetrite juhtumi, umbes 1500 korral on tekkinud tõsiseid tagajärgi, kümme last on surnud. Prantsusmaa peaministri Édouard Philippe sõnul on vastuvõetamatu, et riigis, mis on ajalooliselt olnud vaktsineerimise teerajajaks, surevad ikka veel lapsed leetritesse.
Kas üldse ning millised sanktsioonid vaktsineerimata jätjaid ees oodata võivad, pole veel selge. Tervishoiuminister Agnès Buzyn on öelnud, et seadusmuudatuse eesmärk on vanemaid harida, mitte trahvida.
Mais võeti vaktsineerima kohustav seadus vastu Itaalias - 12 levinuma vaktsiinvälditava haiguse vastu immuniseerimata lapsed ei saa käia riigikoolides ning nende vanemad saavad trahvi. Vaktsineerimisega seotud seadusandlust karmistas möödunud kuul ka Saksamaa - meedikute nõuanneteta vaktsineerimisest loobunud vanemad peavad maksma trahvi.
Hirm vaktsineerimise ees sai alguse Andrew Wakefieldi 1998. aasta võltsuuringust, mis sidus leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini autismi tekkega. Pärast seda, kui avastati, et tegemist on võltsuuringuga, mõisteti Wakefield süüdi ametialases ebaprofessionaalses käitumises, tal keelati Suurbritannias arstina praktiseerimine. Selleks ajaks oli vaktsineerimise vastane liikumine aga juba tuule tiibadesse saanud.
(Allikad: Independent, IFL Science, Ministère des Solidarités et de la Santé, Boursorama)
