Imiku esmane kontakt maailmaga toimub paljuski läbi toidu ja maitsemeele. Kuid ka väikelapse menüü ja selle mitmekesisus mängivad väga olulist rolli tema arengus, kirjutab toitumisspetsialist ja raamatu "Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele" kaasautor Madleen Simson. Simson annab nõu, kuidas hakata lapsele beebieas lisatoitu pakkuma ning kujundada tema toidulaud väikelapseea lõpuks rikkalikuks.
"Lapse menüü laiendamine algab tasapisi ajal, mil beebi saab veel rinnapiima (või selle asendajat). Alustada tuleb mahedamate maitsetega: esimesena võiks lapsele pakkuda (suvi)kõrvitsat, lillkapsast, porgandit ja muid tervislikke köögivilju. Samm-sammu haaval tasub menüüsse lisada riisi, tatart, hirssi ning seejärel mahedat liha, puuvilju ja marju.
Mõni pere eelistab lapsele pakkuda nn näputoitu. Mõlemal toidu pakkumise viisil, nii püreel kui ka tükeldatud toidul, on omad eelised. Samuti võib neid kahte omavahel kombineerida, pakkudes näiteks põhitoiduks kartuli-liha püreed ja kõrvale hautatud suvikõrvitsa- või porgandikange. Näputoiduks sobivad suurepäraselt ka pehmemate puuviljade nagu banaani-, mango- või pirniviilud.
Ühe kuni pooleteiseaastase lapse toit peaks sisaldama süsivesikuid, valke, rasvu, mineraalaineid, vitamiine ja antioksüdante (need on taimsed ühendid, mis on vajalikud immuun- ja närvisüsteemi normaalsele arengule). Selles eas tuleks vastavalt lapse valmisolekule ja hammaste arvule hakata pakkuma toitu tükkidena ka nendele lastele, kes beebieas said vaid püreed. Soovituslik on erinevate maitsete ja tekstuuride kombinatsioonidega mängida. Nt segades omavahel püreesid ja köögivilja-puuvilja tükke.
Lisatoidu pakkumine ja maitsemeelte arendamine ei tohiks olla tüütu ja rutiinne igapäevatoiming, vaid rõõmus ja seiklusterohke teekond. Loobu selleks perioodiks lutipudelist ja tuubist - paku toitu lusikalt. Et menüü üksikute lemmiktoitude näol üksluiseks ei jääks, tuleks seda uute maitsetega mõne aja tagant jälle rikastada.
Oluline on vanemate eeskuju ja ühises lauas ning rõõmsas õhkkonnas söömine. Väikelapse toitu saab vastavalt vajadusele täiskasvanute omast veidi kohandada, kuid tasub meeles pidada, et praetud toit pole väikelapsele sobilik. Hoiduda võiks ka rafineeritud jahust, sest kui laps harjub ära pehme ja suhteliselt maitsetu valge nisujahu toodetega, on väga raske teda hiljem täisteratooteid sööma meelitada. Terve pere võiks süüa nt "tavaliste" makaronide asemel täisteramakarone.
Kui lapsed puiklevad köögiviljade söömisest, kasutavad vanemad köögiviljade toidu sisse "peitmise" võtteid, nt peedimuffineid või kõrvitsakotlette. Aedvilju saab lisaks püreedele lisada küpsetistesse, erinevatesse vormiroogadesse, tatra- või makaronitoitudesse ja kastmetesse. Sageli ei saa laps süües arugi, et mõnes toidus on aedviljad. Eriti siis, kui lisada küpsetisse suvikõrvitsa-tatrajahu või valmistada maitsvat porgandi-kookoshelbekooki.
See on tore nõks, kuid lisaks peitmisele on ikkagi väga oluline pakkuda köögivilju ka lihtsalt tükkidena, nt toorelt või aurutatult, et laps harjuks köögiviljade maitse, tekstuuri ja värviga. Samuti tasub meeles pidada, et aedviljad ei ole pelgalt kartul, porgand, peet ja kapsas, vaid ka näiteks pastinaak, kõrvits, bataat, porrulauk, spargelkapsas, lehtpeet ja lehtkapsas. Puuviljatükke võib puust varrastesse pista, teha neist erinevaid puuviljasalateid või kombineerida marjade ja kuivatatud puuviljadega. Banaaniga saab magustada küpsetisi, jättes nii suhkru hoopis välja.
Jälgi, kas lapse menüü on värviline - kui menüü on värviline ja toit on ka sobilikult valmistatud (pigem toores, aurutatud või küpsetatud kui keedetud, praetudvõi frititud), siis sisaldab menüü kõiki olulisi vitamiine ja mineraalaineid ning vajalikus koguses süsivesikuid, valke, rasvu ja kiudaineid, aga ka antioksüdante ja rohkelt fütotoitaineid, mis on tähtsad lapse kasvamisele ja harmoonilisele arengule.
Kas Sinu beebi või väikelapse menüü on kirju, sisaldab erinevaid tekstuure ning hoidub rafineeritud ja praetud toodetest?
