Kuna elame linnas oleme pojaga päris palju kasutanud ühistransporti. Vankri või käruga sõitmiseks valisin ühistranspordi graafikust alati madala sõiduki, kuid linnatrantsport ei pea neist graafikutest kinni ja nii juhtus päris sageli, et järjest tuli mitu kõrget trolli/ bussi. Õigeks ajaks kohalejõudmiseks tuli liikuma hakata palju varem. Vankri tõstmine ühistransporti on küllaltki raske ja tihti ei leidu ka inimesi, kes appi tuleksid. Sageli jääb transport äärekivist väga kaugele ning siis ei ole madalapõhjalisest sõidukist mingit kasu. Sellisel juhul tõstma peab ikka. Olen kohanud ka olukorda, kus mõnedele kaassõitjatele ei meeldi kui liiklusvahendis on mitu lapsevankrit.
Oleme sõitnud ka rongiga ja need uued rongid mulle väga meeldivad, sest rongi on madal sisenemine ja hea sinna sisse saada. Nüüd oleme sõitnud rongi ja ühistranspordiga juba ilma käru ja vankrita ning olen väga rahule jäänud. Üldjuhul pakutakse lapsele istet. Juhtunud on ka nii, et istet ei pakuta, aga oleme saanud hakkama püsti seistes, kuna vahemaa on olnud väike.
Maaliinbussiga me sõitnud ei ole, sest pikemad vahemaad oleme ette võtnud autoga. Sõbrannalt olen kuulnud, et Lux Expressi bussides sõidab päris palju inimesi väikeste lastega, sest seal on inividuaalsed ekraanid, kust saab panna lapsele sobiva multika ning lapsed on sõidu ajal püsinud vaikselt.
Oleme lennanud korra ka lennukiga. Lennuk nagu ikka on kitsas ja kuna laps oli alla 2-aasta siis istus emme süles ja õnneks enamuse ajast magas. Lisaks oleme sõitnud ka laevaga. Laevad on avarad ja suured, on hea liikuda käruga koridoride vahel ja kasutada saab ka lifti. Rootsi minnes oli meil aknaga kajut ja ka see pakkus pojale palju rõõmu, sest nägi aknast palju teisi laevu. Kajutisse toodi ka lapsevoodi, aga kuhu seda panna meie välja ei mõelnud, sest sinna see meil ei mahtunud. Aga mure sai lahendatud sellega, et lükkasime voodid kokku ja poja magas meie vahel.
Hinna taha pole meil lapsega liikumine veel jäänud, sest siiani on lapsel liiklusvahendites sõitmine olnud tasuta.
