Täna, 21. märtsil peetakse ülemaailmset Downi sündroomi päeva, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust selle kromosoomhaiguse tegeliku olemuse kohta. Kuigi kõigil selle haigusega inimestel on veidi iseloomulik välimus ja mingi vaimne mahajäämus, elavad Downid tänapäeval õige ravi ja kasvatuse korral üsna tavapärast elu.
Aitamaks juurutada ühiskonnas arusaama, et ka Downi sündroomiga inimesed on lihtsalt inimesed, kes tahavad elada eelarvamustevabas ühiskonnas, käia koolis ja kohtinguil, teha sporti ja teenida ühel päeval ise tööl käies raha, on filmirežissöör Reed Morano valmistanud mõtlemapaneva video:
Videos näeme näitlejatar Olivia Wilde'i, kes veedab oma perega rõõmsalt aega, töötab toitlustusasutuse köögis, laulab, tantsib ja naerab koos sõpradega, treenib jooksuvõistluseks, aga ka nutab vahel.
"Nii näen ennast mina, aga kuidas näed mind sina?" küsib videole peale lugev hääl. Kui Wilde video lõpus peeglisse kiikab, vaatab sealt vastu AnnaRose Rubright, 19-aastane New Jersey üliõpilane, kellel on Downi sündroom.
Rubright on vastupidiselt teda ümbritsenud inimeste ootustele lõpetanud edukalt keskkooli, astunud ülikooli, ta käib tööl ja kohtinguil.
Downi sündroomi päevaks on valitud just 21. märts, sest Downi sündroom tähendab, et inimesel on 21. kromosoomi normaalse kahe eksemplari asemel kolm tükki. Selle haigusega laste füüsiline areng on tavapärasest aeglasem (näiteks õpivad nad hiljem kõndima). Neil on ka nõrgem immuunsüsteem ja suurem tõenäosus teatud haiguste, näiteks leukeemia, epilepsia jm tekkeks.
Keskmiselt on täiskasvanud Downi sündroomiga inimene vaimselt 8-9-aastase lapse tasemel. Vaimne alaareng võib aga varieeruda kergest kuni raskeni, mistõttu paljud Downid käivad tavakoolides, on täiesti võimelised tööl käima ja jõuavad ülikooligi. Kuid ka 8-9 aastane laps on täiesti täisväärtuslik inimene oma rõõmude ja muredega.
Seega ei tähenda Downi sündroomi diagnoos sugugi, et inimest ei võiks oodata ees õnnelik elu. See on lihtsalt üks haigus paljude seas!
(Pilt: Wikipedia)
Mida arvad: kuidas nähakse Downi sündroomiga inimesi tänapäeva Eesti ühiskonnas?
