Pärast seda, kui leetrite vastu vaktsineerimine 20. sajandi lõpus läänemaailmas valdavaks sai, on leetrid paljudest arenenud riikidest, sealhulgas Eestist, elimineeritud. See tähendab, et haigust ei esine riigis üldse või esineb vaid reisidelt kaasatooduna. Mullu hakkasid aga leetrid Euroopa riikides uuesti kanda kinnitama - vaktsineerimisega hõlmatuse languse tõttu. Mitmed riigid on seetõttu asunud karmistama vaktsineerimisega seotud seadusandlust. Palusime Terviseametilt abi ja uurisime, kui tõsine probleem leetrite taaslevik siis ikkagi on.
Milline on leetrite esinemise statistika lääneriikides praegu?
- Rumeenia. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 28. juulini 2017 on riigis registreeritud 8 347 haigusjuhtu (2016. a – 6 378 haigusjuhtu), neist 32 on lõppenud surmaga. Enamik haigusjuhtudest on registreeritud piirkondades, kus hõlmatus immuniseerimisega on eriti madal.
- Itaalia. Alates 2017. aasta algusest kuni 28. juulini on riigis registreeritud 4 001 haigusjuhtu (2016. a – 522 haigusjuhtu), nendest 275 tervishoiutöötajatel. Haigestunute keskmine vanus on 27 aastat. 89 protsenti haigestunutest ei olnud leetrite vastu vaktsineeritud ja 6 protsenti olid vaktsineeritud ainult ühe annusega. Probleemi tõttu võeti hiljuti vastu seadus, mille kohaselt omavoliliselt vaktsineerimata jäetud lapsed ei saa astuda riiklikesse lasteaedadesse-koolidesse ning nende vanemad saavad trahvi.
- Rootsi. 2017. aasta algusest kuni 31. maini registreeriti Rootsis 19 haigusjuhtu, neist 15 Stockholmi piirkonnas ja 4 Edela-Rootsis.
- Soome. 2016. a registreeriti neli haigusjuhtu, neist kaks inimest nakatusid välismaal. Kõik haigestunud olid leetrite vastu vaktsineerimata. 2017. aasta juuni lõpu seisuga on Soomes registreeritud üks sissetoodud haigusjuht, millega on seotud kaks kohalikku haigestumist vaktsineerimata laste hulgas Ida-Soomes, kes nakatusid rahvusvahelises laagris viibimise ajal, kuhu oli sattunud ka üks leetritesse haigestunud inimene.
- Tšehhimaa. 2017. aasta algusest kuni 3. augustini registreeriti Tsehhimaal 133 leetrite haigusjuhtu.
- Saksamaa. 2017. aasta algusest kuni 2. augustini registreeriti Saksamaal 814 leetrite haigusjuhtu (2016. a registreeriti 196 haigusjuhtu). Vaktsineerimisega seotud seadusandlust karmistas leetrite epideemia tõttu möödunud kuul ka Saksamaa - meedikute nõuanneteta vaktsineerimisest loobunud vanemad peavad maksma trahvi.
- Suurbritannia. Ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 28. juulini 2017.a registreeriti riigis 962 leetrite haigusjuhtu.
- Belgia. 2017. a juuni lõpust kuni 26. juulini esines leetrite puhang Ghent vanglas, kus registreeriti kokku 19 leetrite haigusjuhtu (14 haigusjuhtu kinnipeetutel ja 5 haigusjuhtu vangla personali seas).
- Eesti. 2017. a seitsme kuuga on registreeritud üks leetrite haigusjuht, mis oli seotud reisimisega Itaaliasse. 2016. a registreeriti kaks sisse toodud haigusjuhtu, tagasi tuldi leetritega Egiptusest ja Indoneesiast. Kohalikku levikut ei järgnenud. 2015. a registreeriti Eestis kolm sissetoodud leetrite haigusjuhtu, millega oli seotud ka üks kohalik haigestumine.
- Kui Prantsusmaa parlament tervishoiuministeeriumi seaduseelnõu heaks kiidab, muutub immuniseerimine 11 levinuma vaktsiinvälditava haiguse vastu 2018. aastast ka Prantsusmaal kohustuslikuks. Aastatel 2008 kuni 2016 on riigis registreeritud üle 24 000 leetrite juhtumi, umbes 1500 korral on tekkinud tõsiseid tagajärgi, kümme last on surnud.
- Ka USA-s Minnesota osariigis kuulutati hiljuti lõppenuks terve kevade ja suve kestnud leetrite epideemia. Epideemia jooksul registreeriti leetrid 79 inimesel, kellest 73 olid alla kümneaastased lapsed, kelles 71 oli vaktsineerimata. Haiglaravi vajas 22 inimest, surmajuhtumeid ei esinenud.
(Allikad: Terviseamet, ECDC, CDTR Week 31, Prantsusmaa tervishoiuministeerium, BBC, BBC, Minnesota osariigi Terviseamet)
Paljud vaktsineerimise vastased lapsevanemad kardavad, et MMR-vaktsiin ehk leetrite, punetiste ja mumpsi vastane vaktsiin võib olla seotud autismi tekkega. Hirm on alguse saanud sellest, et tihti hakkavad täiskasvanud autismi sümptomeid esimest korda tähele panema just beebiea lõpus, kui laps on saanud üheaastaseks. Üheaastaseks saades toimub ka vaktsineerimine leetrite, punetiste ja mumpsi vastu. Kuigi seose otsimiseks on läbi viidud kümneid ja kümneid erinevaid uuringuid, pole ükski teadusuuring autismi ja MMR vaktsiini vahel vähimatki seost leidnud (üks loetelu uuringuist asub SIIN).
Mõned inimesed usuvad, et vaktsineerimine ei aita kaasa haiguste elimineerimisele - endisaegsed haigused on ühiskonnast kadunud hügieenitingimuste paranemise tõttu. Paraku näitab leetrite endisaegse esinemise, vaktsineerimise algusaja, nüüdisaegse vaktsiiniga hõlmatuse taseme languse ja uute leetriepideemiate statistika selgelt, et see pole tõsi - leetrid on elimineeritud tänu vaktsineerimisele ja uuel levikul tänu vaktsineerimise vähenemisele. Leetrid on piisknakkus - see tähendab, et haigus levib läbi õhu, inimese suust ja ninast tulevate piiskade kaudu, nii köhides-aevastades kui ka näiteks omavahel rääkides. Seega on heast hügieenist leetrite ennetamisel paraku vähe kasu.
Paljude vaktsineerimist pelgavate emade jaoks on küsitav, miks on vaja riskida vaktsiini kõrvalmõjude tekkega sellise haiguse nagu leetrite ennetamiseks - enamus inimesi põeb leetreid suhteliselt kergelt, haigusse suremus on madal.
Miks on tarvis leetrite vastu vaktsineerida?
Terviseameti statistika kohaselt suri Eestis aastatel 1947-1966 ehk 19 aastaga leetritesse 65 last. 1967. aastal lisati leetrite vaktsiin riiklikku immuniseerimiskavva. Sellest alates ehk 50 aastaga on Eestis leetritesse surnud 7 last. Seega ennetab vaktsineerimine laste surmasid. Suremus pole aga ainus leetritega kaasneda võiv tagajärg. Mõnedel inimestel võivad leetrid kulgeda keskmisest raskemas haigusvormis koos tüsistustega, millest sagedasemad on pneumoonia, keskkõrva põletik ja entsefaliit.
Leetrite peamine oht rahvatervisele seisneb selle viiruse erakordselt heas nakkavuses - pärast kokkupuudet haige inimesega nakatub sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata inimesest 98, iga leetritesse nakatunu võib nakatada 18 inimest. Nii jõuab see paljudel tugeva tervisega inimesel tõepoolest kergelt kulgev haigus väga hõlpsalt ka nende inimesteni, keda leetrid tõsiselt kahjustada võivad. Kuna üksikisiku vaktsineerimine ei anna sajaprotsendist kaitset haigestumise vastu ning kõige ohtlikum on haigestumine just neile inimestele, keda vaktsineerida ei saa (nt vastsündinud, immuunpuudulikkusega inimesed, vähihaiged), siis on leetritest tingitud kahjude parimaks ennetusmeetodiks kõigi inimeste vaktsineerimine. Ühiskondliku vaktsineerituse läbi tekib karjaimmuunsus - valdavalt vaktsineeritud ühiskonnas ei saa haigus enam levida ega jõua tänu sellele ka nende inimesteni, keda võiks ohustada. Lisaks on leetriepideemiate ravi ühiskonnale kulukam kui vaktsineerimine.
Mis juhtuks, kui lõpetaksime leetrite vastu vaktsineerimise?
"Juhul, kui keelduksime kõikide laste vaktsineerimisest, kasvaks Eestis leetrite suhtes vastuvõtlike inimeste arv ja leetrid tuleksid massiliselt tagasi (nagu Rumeenias, kus esines aastate 2016-17 jooksul 8347 haigusjuhtu ja 32 surmajuhtu)," vastab Eesti Terviseameti kommunikatsioonijuhi Iiris Saluri.
Kas Sinul on küsimusi või muresid seoses vaktsineerimisega? Jäta oma küsimus siia kommentaariumisse, kirjuta Emmede Klubi Facebooki postkasti või saada e-mail meie toimetajale aadressil madiken.kytt@emmedeklubi.ee - püüame leida vastuse!
