Apagari hindega hinnatakse kõigi vastsündinute seisundit esimesel ja viiendal eluminutil. Mida see hinnang aga täpsemalt tähendab ja mille järgi lapsele hinne pannakse?
Apgari hindamissüsteemi lõi 1952. aastal USA anestesioloog dr Virginia Apgar. Süsteemi eesmärk on kiirelt hinnata vastsündinud tervislikku seisundit, et teada, kas ta vajab arstiabi.
Lapse tervist hinnatakse viies kategoorias. Igas kategoorias on võimalik saada 0-2 punkti, mis annavadki kokku Apgari hinde vahemikus 0-10. Neeg kategooriad on:
- väljanägemine (sinine või kahvatu nahk - 0, roosa nahk, käed või jalad sinakad - 1, roosa nahk - 2)
- pulss (puudub - 0, alla saja - 1, üle saja - 2)
- reaktsioon stimuleerimisele (puudub - 0, teeb grimasse, häälitseb nõrgalt - 1, nutab, liigutab jõuliselt - 2)
- lihastoonus (puudub - 0, jäsemete vähene painutus - 1, jäsemete tugev painutus, avaldab vastupanu sirutamisele - 2)
- hingamine (puudub - 0, nõrk, ebaregulaarne, õhku ahmiv - 1, regulaarne koos tugeva nutuga - 2)
Normaalseks peetakse Apgari hinnet 7 ja üle. Hinnet 10 esineb esimesel eluminutil haruharva, sest lapsed sünnivad pea alati pisut sinakate-lillakate jäsemetega.
Vastsündinu Apgari hindega 4-6 vajab üldjuhul mõningast arstiabi. Apgari hinne 3 või alla tähendab kriitilist seisu ja vajadust kohe elustada.
TAI statistika andmeil sünnib Eestis valdav enamik lapsi Apgari hindega 8-10. Näiteks möödunud aastal Eestis sündinuist jäi Apgari hinne viiendal eluminutil alla 8 vaid 445 lapsel, samas kui 13 170 last sai viiendal eluminutil hindeks 8-10.
Kõige tähtsam on aga meeles pidada, et Apgari hinne on meedikutele tööriistaks sünnitustoas, mitte lapsevanematele võrdlemiseks, uhkustamiseks või piinlikkuse tundmiseks! Madal Apgari hinne ei tähenda lapsele edasiseks nõrka tervist samamoodi nagu kõrgeim Apgari hinne ei ennusta eluks tugevat tervist.
Kas tead, milline oli Su beebi Apgari hinne esimesel ja viiendal eluminutil?
