Eesti riigis ootavad rasedat naist ja tema perekonda ees arvukad rahalised toetused: sünnitushüvitis, vanemahüvitis, lapsetoetus, lapsehooldustasu, riiklik sünnitoetus, kohaliku omavalitsuse sünnitoetus, isapalk, vanemapension ja muudki.
Sel nädalal selgitab Emmede Klubi mis on mis, õpetab toetuste suurust arvutama ja toetust taotlema!
Vanemahüvitis
Mis? Kui 140 päeva pikkune sünnitusleht ja sünnitushüvitis otsa lõppevad, algavad vanemapuhkus ja vanemahüvitis. Vanemahüvitist ei maksa enam haigekassa, vaid juba sotsiaalkindlustusamet. Õigus vanemahüvitisele on ühel lapsevanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal. Üldjuhul on kuni lapse 70 päeva vanuseks saamiseni õigus hüvitisele ainult emal. Pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist võivad ema ja isa hüvitise saajat vahetada, ka korduvalt.
Vanemahüvitist makstakse 435 päeva eest. Päevad hakkavad jooksma alates 140. dekreedipäeva lõpust.
Need naised, kes ei käi tööl (näiteks üliõpilased), jäävad aga vanemahüvitisele kohe lapse sünnikuupäevast, sest rasedus- ja sünnituspuhkust neile määratud ei ole. Kui ema ei olegi sünnituslehel olnud, siis pole ka vanemahüvitise kestvuse päevi tarvis lugeda - siis makstakse hüvitist kuni lapse 18 kuu vanuseks saamiseni.
Väga oluline on teada, et kui sünnitushüvitise said sa kätte etteulatuvalt, siis vanemahüvitist makstakse tagantjärele, nagu palka - iga kuu 8. kuupäeval eelmise kuu eest.
Kui palju? Vanemahüvitist arvutatakse sarnaselt sünnitushüvitisele, kuid siiski mitte täpselt samamoodi. Nimelt arvutatakse eelmise kalendriaasta keskmine sissetulek nüüd mitte ühe päeva, vaid ühe kuu kohta. Seega tuleb jälle võtta maksuameti leheküljelt oma mullune sotsiaalmaksuga maksustatud tulu ja jagada see 0,33-ga, kuid seejärel tuleb saadud summa jagada 12-ga. Tulemus ongi summa, mida hakkad iga kuu teenima. Vanemahüvitise väljaarvutamiseks on internetis olemas mitmeid kalkulaatoreid - näiteks SIIN.
Need vanemad, kes teenisid alla miinimumpalga, saavad nüüdki miinimumpalgagaga võrdse summa vanemahüvitist (430 eurot). Need vanemad aga, kes ei teeninud üldse mingit sotsiaalmaksustatud tulu (näiteks õpilased), saavad vanemahüvitist 390 eurot kuus. Ära unusta, et tegemist on brutosummadega, millest peetakse enne sinuni jõudmist kinni ka tulumaks!
Kui sünnitushüvitise määramise ja vanemahüvitise määramise vahele jääb aastavahetus (näiteks jääd sa töölt dekreeti novembri alguses, aga vanemapuhkus algab veebruaris), siis tuleb silmas pidada, et rahad arvestatakse kahe erineva kalendriaasta tulu alusel.
Erinevalt sünnitushüvitisest võib vanemahüvitise teenimise ajal lisaks ka tööd teha ja palka saada, kuid maksimaalselt 390 eurot kuus. Kui teenid sellest rohkem, siis vähendatakse vanemahüvitise summat.
Kuidas taotleda? Vanemahüvitise taotlemine on väga lihtne - seda saab teha paari hiireklikiga Eesti portaalis. Muidugi on võimalik ka oma kodukoha sotsiaalkindlustusameti esindusse kohale minna. toetused, millest räägime Emmede Klubis juba homme ja ülehomme.
Vanemahüvitist saab taotleda siis, kui laps on juba sündinud.
Kas tekkis küsimusi? Kui tekkis, siis edasta need julgelt selle artikli all. Mis on dekreet, mis sünnitushüvitis, kuidas seda arvutada, kuidas taotleda, saad lugeda SIIN. Homme räägime aga juba peretoetustest!
Madiken, Emmede Klubi toimetus