Valminud on veel üks uuring, mis kinnitab känguruhoolitsuse tähtsust. Väikse sünnikaaluga, eriti enneaegsete beebide võimalust ellu jääda suurendab oluliselt nahk-naha kontakt emaga ehk känguruhoolitsus, kirjutatakse teadusajakirjas Pediatrics avaldatud artiklis.
Uurijad võtsid vaatluse alla 124 varem känguruhoolduse teemal tehtud uuringu tulemused ja leidsid, et alla kahekilostel beebidel on 36 protsenti suurem tõenäosus ellu jääda ja 47 protsenti väiksem tõenäosus sepsise tekkeks, kui nad saavad veeta aega nahk-naha kontaktis oma emaga.
Et känguruhoolitsusest oleks kõige enam kasu, peaks vastsündinud beebid veetma nahk-naha kontaktis emaga nii palju aega kui vähegi saab - kui see on võimalik, siis kasvõi terve päeva.
Kuigi ema ja tema vastsündinu vahelise kehalise kontakti tähtsus beebi tervisele on nüüdseks korduvalt uuringutega kinnitust leidnud, ei ole teadlased suutnud veel ühest vastust anda küsimusele miks nahk-naha kontakt nii tähtis on.
(Allikas: livescience.com)
Mis on kängurumeetod ehk nahk-naha kontakt?
Kängurumeetodit hakati kasutama paarkümmend aastat tagasi Kolumbias inkubaatorite puudumise tõttu väikese sünnikaaluga vastsündinute hooldusel. Kaasajal on see meetod saanud enneaegsete laste intensiivravi
osaks kogu maailmas.
Kängurumeetod on lapsevanema ja vastsündinu nahk-naha kontakt, mida pakutakse istuvas või poollamavas asendis. See tähendab, et lapse paljas ihu on vahetus kontaktis ema või isa palja ihuga. See tagab vastsündinule soojuse, hea ettevalmistuse imetamiseks, kaitse infektsioonide eest, stimulatsiooni läbi puudutuste ja kehalise kontakti ning turvatunde. Nahk-naha kontaktis olemine on kasulik enneaegse vastsündinu keha, aju ja emotsionaalsele arengule. Kängurumeetodi eesmärk on toetada ka lapsevanemat, et ta ei võõranduks lapsest ning oskaks vastata vastsündinu füüsilistele ja emotsionaalsetele vajadusele.
Kängurumeetodi mõju lapsele
• Aitab stabiliseerida lapse kehatemperatuuri, südametegevust,
hingamist, vere hapnikuga küllastatust.
• Ema toimib kui inim-inkubaator - kui lapse kehatemperatuur langeb, siis
ema kehatemperatuur automaatselt tõuseb; kui laps soojeneb üle,
hakkab ema keha teda jahutama.
• Lapse võime kontrollida kehatemperatuuri küpseb kiiremini ja lüheneb
hoolduse aeg inkubaatoris.
• Laps võtab paremini kaalus juurde.
• Infektsioonide risk väheneb.
• Leevendab valu ja ebamugavust.
• Rahustab last, parandab tema une kvaliteeti.
• Tugevdab ema ja lapse vahelist kiindumussuhet.
• Lühendab haiglasviibimise aega.
• Vähendab toitmis- ja gaasiprobleeme.
Kängurumeetodi mõju emale
• Suurendab kiindumust oma lapse vastu.
• Aitab taastuda sünnitusest ja lapsest eraldamisest tingitud väsimusest
ja stressist.
• Suurendab enesekindlust ja oskust oma lapse eest hoolitseda.
• Soodustab kohanemist haigla ja intensiivravi osakonnaga.
• Emad tunnevad ennast rohkem kaasatuna lapse eest hoolitsemisse,
meeskonna liikmena, kelle arvamust ja mõtteid arvestatakse.
• Ema õpib paremini reageerima oma lapse vajadustele.
• Suureneb valmidus rinnaga toitmiseks ja rinnapiima tootmine.
Kängurumeetodi mõju isale
• Isa tunneb ennast vajalikuna, osana hooldusmeeskonnast, oskab
mõista paremini lapse märguandeod. Pakub turvatunnet emale,
hoolitsedes koos temaga lapse eest.
• Emotsionaalselt tervendav, rahustav kogemus.
Sagedasemad vastunäidustused känguruhoolduseks
• Enne 30 rasedusnädalat sündinutel esimesed 5 elupäeva.
• Ebastabiilses seisundis, hingamistoetust vajav vastsündinu.
• Nabakateetrid/ rindkere dreenid.
• Pärast raskeid protseduure.
(Allikas: Tartu Ülikooli Kliinikum)
Kas Sina said oma beebiga kohe pärast sünnitust nahk-naha kontaktis olla?
