Tervitused "Beebipäeviku" uuelt toimetajalt

Tervitused "Beebipäeviku" uuelt toimetajalt

27. Oct 2014, 15:09 Kristina Emmedeklubi.ee Kristina Emmedeklubi.ee

Tere, armsad Emmedeklubi lugejad!

Ilmselt märkasite juba eelmisel nädalal, et „Beebipäevikust” omaks ja tuttavaks saanud Greeteli hääl on asendunud kellegi teise omaga. See keegi teine olen mina!

Minu nimi on Kristina, olen 25-aastane ning koos mehega kasvatame 5,5-aastast tüdrukut ning 4-aastast poissi. Kuigi me oleme valinud oma elukohaks väikese talu Põlvamaal, kasvatame põllusaaduseid ja armastame muidu maalähedast eluviisi, pole me ka klassikaline ökopere. Meile meeldib tasakaal tänapäevase elu mugavuste ja maalähedase mõtlemise vahel.

Kogu oma lapsepõlve olen ma soovinud saada ajakirjanikuks ning viimased paar aastat olen ma tegutsenud vabakutselise ajakirjaniku ning copywriterina erinevatele väljaannetele ning ettevõtetele. Kohalikus raadios olen erineva intensiivsusega saateid teinud viimase seitsme aasta jooksul, kuid videoproduktsiooniga puutun otseselt kokku esimest korda.

Mäletan segadust
Lihtne arvutustehe ütleb, et esimest last sünnitades polnud ma just kõige küpsemas vanuses ning mäletan väga hästi, kuidas ma kartsin olla halb ja rumal ema. Ma otsisin paaniliselt infot selle kohta, mis on mu lapsele kõige parem ning põdesin, et sellest ei piisa.

Õnneks möödus see periood ruttu ning ma lõpetasin põdemise asjade üle, mis tegelikult olulised pole. Küll aga usun ma endiselt, et eriti just esmakordsed vanemad tunnevad puudust asjalikust informatsioonist. Foorumid on küll pilgeni kõiksugu „tarku” täis, kuid tegelikult on raske hinnata, kas see võõras inimene seal kasutajanime taga teab, millest ta räägib, või mitte. Minu soov „Beebipäeviku” toimetajana ongi teieni tuua asjalik informatsioon spetsialistidelt.

Vesi ja beebi
Sellel kolmapäeval ilmuvas „Beebipäevikus” läheb Anne taaskord ujuma ning sel korral näete te ka, kuidas Anne sukeldub!

Kuigi beebiga ujutamistunnis käimine pole kuidagi kohustuslik, on sellel ometi palju nii pika- kui ka lühiajalisi kasulikke külgi. Beebil on vees mõnus ja kerge liikuda ning see arendab beebi lihaseid. Regulaarne ujutamistund suurendab lapse vastupanuvõimet haigustele ning pärast tundi tuleb tital kindlasti hea uni!

Kuigi kõikide liikumisega seotud ringide juhendajad rõhutavad alati, et oluline on regulaarsus, ei pea vanemad sellest oma kinnisideed tegema. Kui tita või vanem on haige või vanem on parasjagu halvas tujus, väsinud, on targem jääda koju. Vanema halba tuju tajuvad nii beebi kui ka treener ning selline „pealesunnitud” tunniskäik ei paku kellelegi midagi. Parem on see üks kord vahele jätta ning järgmisel korral uuesti tulla.

Kas sina oled oma beebiga ujutamise tunnis käinud? Kuidas meeldis?

 
Foto: Liidia Maier

13. Nov 2014, 17:42

Tere tulemast.

Tahtsin uurida, et millal selgub oktoobri beebipäeviku cideo küsitluste auhinna võitja?

30. Oct 2014, 17:16

Tere tulemast!

30. Oct 2014, 15:26

Mina olen hetkel 18 ja kasvatan 4 kuust poega. Ja otsin ka kõikjalt infot et mitte last valesti kasvatada. 😀
Mina ei ole veel beebiga ujuma jõudnud aga tahan kindlasti varsti minna. 😀
Loomulikult ka tere tulemast!

Ega infopuudust kui sellist minagi kunagi ei tajunud. Pigem oligi nõnda, et infomüra tuli liiga palju. Ka tuttavatelt inimestelt. Keegi rääkis, et tema meelest on ühtpidi ainuõige, keegi teine, et teistpidi. Ja siis see osade emade omavaheline hõõrumine, et "kes ei tee nii nagu mina, käitub valesti".

Selles osas meeldib mulle Emmedeklubi ja "Beebipäeviku" konseptsioon väga, et tehakse tihedat tööd oma ala spetsialistidega ja see tagab asjalikuma info.

Ja tänud teile sooja vastuvõtu eest!🌷

Irinaaa Irinaaa 27. Oct 2014, 23:32

Tere tulemast! 😀

27. Oct 2014, 22:25

Tere tulemast ka minu pisikese pere poolt 😀 Tõesti tundute vahva ja muhe perekond olema.

Lugedes lõiku segaduses esimst last oodates, tundub see nii tuttav. Jäin oma esiklast ootama kui olin kõigest 18a. Sünnitasin juba 19a . Raseduse aeg oli imeline, kuid kui pojakene oli sündinud, ei tekkinud ematunnet kohe. Tundsin et olen pigem hoidja või sõber sellele pisikesele olevusele. Samuti kartsin, kas saan hakkama jne. Õnneks kõik möödus ja suutsin halvad tunded ja mõttet peast visata 😀 Infopuudust kui sellist ma ei tundnud kuna kõik lähedased jagasid oma kogemusi ja samuti sain alati oma küsimustele vastused ämmaemandalt.

Nüüd ootame oma teise pojakese sündi 😀

Aitäh, Tinnuke! Sul on endal ka üks ülilahe pere! 😉

27. Oct 2014, 18:21

Ülivinge perekond paistab pildilt 😀