Oma ema vahetu lähedus on beebile kõige loomulikum asi siin ilmas.
Tänapäeval on jõutud üksmeelele, et mida rohkem lähedust me oma lastele pakume, seda parem. Teame, et nahk-naha kontakt on nii võimas, et võib päästa enneaegse vastsündinu elu. Teame, et beebit pole võimalik liigse lähedusega ära hellitada. Teame ka, et küllaldaselt vanemate lähedust saanud lapsed tunnevad end turvaliselt ja iseseisvuvad edukamalt. Nüüd on aga teadlased avastanud, et füüsiline kontakt parandab ka beebi DNA-d!
Äsja teadusajakirjas Development and Psychopathologty avaldatud University of British Columbia uuringu autorid palusid 94 beebi vanematel pidada oma lapse käitumise kohta päevikut viiel esimesel elunädalal. Päevikusse tuli märkida ka puudutused ja kallistused. Neli-viis aastat hiljem võeti samadelt lastelt DNA proov ja võrreldi analüüsi tulemusi.
Teadlased tuvastasid, et lastel, kellele oli beebina oluliselt rohkem lähedust pakutud, esines pärilikkusaines muutuseid, mida vähe hellust saanud lastel ei esinenud. Muutused leidsid aset DNA lõikudes, mis mõjutavad näiteks immuunsüsteemi ja seedimist. Lisaks leiti, et beebina vähe hellust kogenud lapsed on molekulaarbioloogiliselt alaarenenud.
(Allikad: IFL Science, Motherly)
Kui palju Sina oma beebit kallistad, kaisutad ja süles hoiad?
