Eestis on laste vaktsiinidega hõlmatus väga hea, kuid probleemiks on see, et vaktsineerimise vastased on väga häälekad, arutleti eile Postimehes maailma vaktsineerimisnädala puhul. Lükati ümber mõned müüdid vaktsineerimise kohta, millesse ekslikult uskumine on pannud ka Eesti emasid oma lapse vaktsineerimisest loobuma.
Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar rääkis, et vaktsineerimise vastaste põhjendused on ebapädevad. Näiteks arvatakse, et arstid tahavad mingil põhjusel inimeste tervisele halba.
"Me oleme pikalt õppinud ja loeme selle kohta kogu aeg juurde. Samas pole me kunagi väitnud, et vaktsiinidel pole kõrvalmõjusid, aga me peame kaaluma kasu ja kahju suhet," ütles Lutsar.
Enamasti on vaktsineerimise vastased Lutsari sõnul noored inimesed, kes on alternatiivmeedia kanalitest eksitavate teooriate kohta lugenud ja neid uskuma jäänud.
"Nüüdne põlvkond ei ole näinud difteeriat, lastehalvatust, raskeid leetreid, teetanust, läkaköha," lisas Lutsar. "Kujutatakse ette, et need on kerged haigused, mille põdemisel tekib immuunsus. Aga see pole nii, selle hinnaks võib olla iga viienda haigust põdeva lapse surm."
Vaktsineerimise vastased ütlevad, et vaktsineerimine nõrgestab inimese immuunsust. Lutsari sõnul on tegelikult vastupidi: "Sellele on üles ehitatud kogu inimese elu. Me sünnime siia ilma ema antikehadega. Need kaovad kuue kuu jooksul ära. Järgnevalt tuleb meil igaühel ise endale antikehad teha. Selleks on mitmeid võimalusi. On võimalus haigus väga väga raskelt läbi põdeda, aga sellel on kõrvalnähud. On sama asja võimalus teha vaktsiiniga, kus me kindlalt teame, et vaktsiini komponendid ei kutsu esile tõsiseid haigusnähte."
Ta lisas, et küsimus, miks lapsed on rohkem haiged kui täiskasvanud, ongi see, et laps peab antikehad omandama.
Riigikogu liikme Liina Kersna sõnul on Eestis praegu umbes 7000 vaktsineerimata last. "Vaktsineerimata laste vanemad peavad arvestama, et ükskõik, kuhu nad oma lapsed viivad – olgu see lastehoid või kellegi sünnipäev – nad peavad teiste lapsevanematega seda infot jagama, sest potentsiaalselt ohustavad nad ka teisi lapsi," ütles Kersna.
Vaktsineerimise vastased ütlevad tihti, et nende otsus ei puuduta teisi. Tegelikult see nii ei ole. Vaktsineerimise mõju ei ole sajaprotsendine. See tähendab, et mõned üksikud inimesed võivad haigestuda olenemata sellest, et on vaktsineeritud. Kui aga vaktsineerituse tase ühiskonnas on piisavalt kõrge (näiteks leetrite ja tuulerõugete vaktsiin on efektiivne siis, kui vaktsineeritud on 95 protsenti rahvastikust), siis need haigused meie ühiskonnas ei levi, ja kaitstud on ka need, kellele vaktsiin ei mõju. Kui vaktsineerimata lapsed toovad väljamaalt mõne haiguse, siis ohustavad nad sellega ka neid vaktsineeritud lapsi, kellele vaktsiin ei ole mõjunud.
Samas need 7000 last, kes ei ole vaktsineeritud, on igapäevaselt Eestis kaitstud tänu kõigile teistele lastele, kes on vaktsineeritud, sest tänu vaktsineerituse piisavale tasemele ei levi need haigused meie ühiskonnas.
Liina Kersna sõnul võiksid perearstid vaktsineerimisel selle toimemehhanisme ja vajalikkust rohkem selgitada, kuna praegu võib inimestele jääda mulje, et vaktsiine tehakse justkui muuseas.
"Kui vaktsineerimise vastased väidavad tihtipeale seda, et see on ravimitootjate lobi, siis mõtleme sellele, et kui vaktsiine poleks – kui palju oleks siis tootjatel võimalik teenida selle pealt ja ravimeid müüa? See oleks lõputu turg," ütles Kersna. On välja arvutatud, et ühe gripihaige intensiivravile kuluva raha eest võimalik ära vaktsineerida terve gripi riskigrupp Eestis.
Vaata tervet intervjuud Irja Lutsari ja Liina Kersnaga SIIN!
Kas Sinu lapsed on vaktsineeritud? Miks või miks mitte?
