Leetritesse haigestumise juhtude arv maailmas tõusis aastatega 2022-2023 88%, meedikud näevad süüd ka lapsevanemate vaktsineerimisvastase valeinfoga hirmutajatel. Eestis kisub laste vaktsineerituse tase MMR vaktsiiniga Valga-, Põlva- ja Läänemaal juba vaid 70% kanti.
Enne leetrite vastase vaktsiini turule jõudmist 1060ndatel olid leetrid üks nakkavamaid inimliigile levivaid haiguseid. Leetritesse suri umbes kaks miljonit inimest aastas, ning seda tänasest oluliselt väiksema rahvaarvu juures. Kuna leetrite vaktsiin on väga efektiivne, jõudis meditsiinikogukond pärast selle turule jõudmist aastakümneid arvata, et leetrid surevad välja.
Tegelikkuses oligi leetrite esinemine läänemaailmas pea olematu, kuid nüüd on haigsue levik uuesti tõusuteel. Lisaks üldisele ülemaailmsele haigusjuhtumite arvu tõusule esines aastail 2022 ja 2023 mitmes riigis ka ulatuslikke leetrite puhanguid.
Üheks põhjuseks on meedikute hinnangul koroonapandeemia - pandeemia ajal tegemarta jäetud vaktsiinisüste ei ole hiljem ära tehtud. Maailmas on jätkuvalt kohti, kus probleeme on ka vaktsiini kättesaadavusega. Põhjuseks on aga jätkuvalt ka hirm vaktsiinide ees, mis meedikute ja teadlaste sõnul tuleneb süsteemsest valeinfo levitamisest vaktsiinide kohta.
Eesti Perearstide Seltsi juhi dr Elle-Mall Sadraku sõnul ei tea ega mäleta enamik lapsevanemaid täna enam, mida difteeria, teetanus, leetrid või lastehalvatus tähendavad ja seetõttu ka alahinnatakse haiguste tõsidust.
Kui kuni 2019. aastani jäi leetrijuhtimite arv kõrgeks vaid Aafrika riikides, kus on madalaim vaktsiiniga hõlmatuse tase, siis 2024. aastaks on ligi pooled leetrijuhtumeist diagnoositud Euroopa regioonis.
Leetrid Eestis
Ka Eesti viimaste aastate statistika näitab, et kuigi haigus pole meie juurde tagasi kolinud, võivad haiguse reisilt kaasa toonud inimesed alustada puhangut. Lisaks avastati tänavu aasta alguses ka üks kohalik leetrijuhtum - leetrid diagnoositi inimesel, kes polnud lähiajal välismaal käinud.
Eestis registreeriti:
- 2019. aastal 27 haigusjuhtu - toimus puhang
- 2020.-2022. aastal 0 haigusjuhtu
- 2023. aastal 4 haigusjuhtu
Leetrite haigus
Leetrid väga kergesti õhu kaudu nakkav haigus - üks nakatunu vaktsineerimata inimeste hulgas võib nakatada kuni 18 inimest. Haiguse peamisteks sümptomiteks on kõrge palavik ja peenike punasetäpiline lööbe. Tüsistusena võib aga tekkida erinevad põletikud (kõrvapõletik, kopsupõletik, ajukelmepõletik).
Vaktsineerimine leetrite vastu
Terviseameti andmetel on Eesti laste hõlmatus riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega COVID-19 pandeemia järel järsult langenud. WHO soovitusliku 95% asemel on Eestis mitmete vaktsineerimistega hõlmatus juba 70% piirimail.
2023. aasta seisuga on kõigist 2-aastastest lastest difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritud soovitusliku 95% asemel vaid 84%, sh Läänemaal ja Valgamaal alla 70%. Kõigist 14-aastastest noortest on leetrite, mumpsi ja punetiste vastu kaitstud 73%, sh Lääne- Hiiu- ja Põlvamaal alla 60%. Vaktsineerimise maakondliku statistika järgi ongi hõlmatus erinevate immuniseerimiskava vaktsiinidega kõige madalam Valga-, Põlva- ja Läänemaal.
Eestis vaktsineeritakse lapsi leetrite vastu vanuses 1- ja 13-aastasena MMR-vaktsiiniga, mis kaitseb kolme haiguse vastu: leetrid, mumps ja punetised. Lisaks soovitatakse täiskasvanutel, kes on MMR vaktsiini kahe doosiga küll vaktsineeritud, kuid seda aastail 1980-1992, lasta endale teha üks korduvsüst. Ka kõik mingil põhjusel ainult ühe doosiga vaktsineeritud inimesed vajavad lisadoosi.
Vaktsiini võimalikud kõrvaltoimed ja nende esinemissagedus on ära toodud ravimite infolehtedel, mis on leitavad Ravimiregistrist. 2023. aastal tehti Eestis 21415 MMR vaktsiini, kõrvaltoimeid esines 3 korral, nendest 1 juhtum oli tõsine - 13 a lapsel tekkisid peavalu, väsimus, käte värin, vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, kuumatunne, valu silmades, jalgade nõrkus, ta vajas arstiabi, kuid paranes täielikult.
Tasub märgata, et vaktsineerimise kõrvaltoimed ja nende esinemissagedus on oluliselt väiksemad, kui leetrite põdemise võimalikud tüsistused. Näite saab tuua Rumeeniast, kus möödunud aastal 2000 juhtumi juures suri kolm inimest, neist kaks beebid.
Allikad: IFL Science, ESCEMID, Terviseamet, Ravimiamet.
