Vastsündinu õpib maailma tundma samm-sammult. Sama kehtib ka tema vanemate puhul, kes on talle kõige lähedasemad. Iga päev puudutame oma last ja hoolitseme tema eest – riietame teda, vahetame mähkmeid, aga me ei tohiks unustada üht lihtsat asja – beebiga rääkimist.
Beebid õpivad meid jälgides. Oma vanemaid vaadates õpivad nad kõike meie maailma kohta.
Beebide kõne areneb kuulates keelt, mis teda ümbritseb. Nii et rääkige oma beebiga juba alates sünnihetkest.
Emad küsivad sageli – aga mida ma talle räägin? Kas ta saab aru, mida ma räägin?
Läheb umbes aasta enne, kui laps ütleb oma esimesed sõnad. Sinnamaani kuulab ta kõike, mida sa räägid. Selgita kõike põhjalikult – ta kuulab ja mõistab sind.
„Minu armas! Mida sa täna selga paned? Võib-olla paneme selle soki? Mis sa arvad – milline neist näeks parem välja? Äkki proovime midagi uut?“
Loomulikult ei vasta beebid sulle kohe, aga varem või hiljem õpib ta oma arvamust välja ütlema, sest tema arvamus loeb.
„Võib-olla on aeg vahetada sinu mähet? Nii tore, et oled puhas ja kuiv. Vaata neid pehmeid mähkmeid, mis ma sinu jaoks tõin. Sa tunned end kohe palju paremini. Ja nüüd on aeg otsustada, kuidas me särgi selga paneme. Anna mulle see käsi, millest soovid alustada. Ma austan sinu otsuseid juba algusest peale.“
Paljud emad arvavad, et nende beebidele ei meeldi riiete vahetamine, kuid tegelikult ei meeldi beebidele lihtsalt kiirustamine, mis tavaliselt riietumisega kaasneb. Kui sa räägid oma beebiga, küsid tema arvamust ja teed kõike aeglaselt, pehmelt ja ettevaatlikult, saab riietumisest tema lemmikosa päevast.
Meie väärtustame lugupidavat suhtumist.
