Beebide une ja magamajäämisega esineb ilmselt kõige sagedamini probleeme ja lause "magab hästi nagu beebi" võib vahel tunduda üsna kohatu. Samas ei ole kõikidel beebidel unega probleeme ja lohutuseks võib öelda, et kui neid ka esineb, on need kõik mööduvad.
Pisikesed beebid ei oska ise magama jääda. Neile meeldib rinnal uinuda, aga neil tuleb ka aidata magama jääda.
Beebidele meeldib kui nad on teki sisse mähitud - kõhu sees on neil olnud kitsas pesa ja sissemähkimine aitab neile emme kõhtu meenutada.
Neile meeldib ka kui neid natuke kiigutada või kui neil on mõni tekike kaisus ja veidi näo peal. Viimase puhul tuleks muidugi tähele panna, et tekk lapse hingamist ei takistaks.
Kui lapsel hakkab uneaeg tulema ja sa näed, et ta hakkab uniseks muutuma, võiks tuba olla hämaram ja vaiksem. Enne und võib beebi veidi viril olla- sel ajal tuleb rahulikumaid tegevusi ette võtta.
Enne und peaks beebit ümbritsev keskkond olema rahulik - valgus võiks olla hämarr, mänguasjad ära koristatud ning telekas, raadio ja arvuti peaksid olema välja lülitatud.
Väga hästi mõjub une-eelne rutiin, milleks võiks igapäevaselt olla näiteks vannitamine, laulmine, unejutu lugemine või massaaz.
Ka päevauni on lapsele vajalik. Suuremad lapsed võivad küll öelda, et nad ei taha magada, aga kui on näha, et laps on õhtuks väsinud, peaks ta siiski lõunal magama. Vähemalt kuni pooleteise aastaseni võiks päevas olla kaks und, aga see sõltub siiski lapsest – mõni magab päeval ainult ühe une.
Umbes 4-5 aastaselt hakkab lõunauni ära kaduma ja siis tuleb vaadata lähtuvalt lapsest - kas tal on veel lõunaund vaja või mitte.
Lastel koguneb päeva jooksul palju emotsioone ja tundeid, mida nad öösel nuttes välja elavad. Öised nutud on ka täiesti normaalsed.
Lapsel tuleb lasta nutta, mitte seda maha suruda. Temaga ei tohi pahandada ega üksi jätta. Tuleb olla tema juures ja teda lohutada, et ta ei peaks selle nutuga üksi olema.
Lisaks öistele nuttudele on ka öised hirmud lastel sagedased ja täiesti normaalsed.
Beebid tahavad sageli koos emaga magada. Umbes teise eluaasta ringis muutub laps rohkem iseseisvamaks ning uinub ja magab oma voodis. Kui laps vajab, et ema või isa ta kõrval oleks või kätt silitaks, siis see ju läheb ajapikku üle - teismelised seda enam ei tee. Lapsi ei pea väga raamidesse suruma. Kui see on lapsele vajalik ja ka vanematele sobib, võib laps ka kaisus magada. Mõni laps vajab seda, et ennast turvaliselt tunda.
See on iga perekonna otsus, kus nad tahavad, et nende laps magab. Kui see kõigile osapooltele sobib, ei ole üks variant halvem kui teine ja ei ole sellist ühtset reeglit.
Kui Sa aga tahad last oma voodisse harjutada, tuleb selles väga järjepidev olla. Lapsel on keeruline mõista kui ta ühel ööl saab kaissu ja teisel mitte. Kui laps ronib oma voodist välja, tuleks ta järjepidevalt ja rahulikult oma voodisse tagasi viia.
Kokkuvõtvalt saime me siit videost teada, et kõige tähtsam on leida see tee, mis perele endale sobib - ei ole täiesti valesid ega õigeid valikuid, on need valikud, mis just Sinule sobivad. Küll peaks lapse une teket soodustama - enne uneaega tuba hämardama ja vaiksema keskkonna tekitama.
Soovin teile kõigile
Greetel Lee
