Millal on õige aeg ühel väikesel inimesel oma jalgadele tõusta ja esimesed sammud teha? Kuidas oma last sel perioodil toetada? Täna oleme tulnud Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskusesse, et kohtuda füsioterapeut Aljona Säilevega.
Millal on õige aeg esimesteks sammudeks?
Füsioterapeut Aljona Säilev selgitab, et millal laps kõndima hakkab, on hästi individuaalne. “Kõige olulisem selle asja juures on, et laps eelnevalt tegi kõik vahe-etapid ära, et ta on roomanud, kas kõhuli või neljakäpuli, et ta hakkas istuma ja tõusma kõige pealt põlvedele, siis toe najal püsti,” kirjeldab füsioterapeut.
Arenguskaala järgi õpivad lapsed käima keskmiselt üheaastaselt. Kuigi väikese lapse arenguetapid on põnevad ja tekitavad lapsevanemates elevust, tuleks teatud juhtudel neid pigem ettevaatusega tervitada. Millal on laps füüsiliselt valmis kõndima?
“Liiga vara on jällegi arengu järgi enne 8. elukuud, sest 8. elukuul on lapsel lihaste sidemed küpsed ja nad on valmis hoidma raskust,” ütleb meie spetsialist Aljona. Kuigi mõned lapsed üritavad ka juba 7-kuuselt kõndima hakta, on lapsevanemate ülesandeks sellisel juhul motiveerida last roomama, mõeldes sellele, et lapse keha ei ole füüsiliselt veel valmis kõndimiseks.
Spetsialistid ütlevad, et üks terve inimlaps võiks juba omal jalgadel sammukesi seada umbes poolteistaastaselt.
Füsioterapeudi sõnul on see vaid aja küsimus, et laps hakkab kõndima, kui laps on kõik vahe-etappid, mis käimisele eelnevad, kenasti läbinud. “Vahel esineb ka anatoomilisi eelsoodumusi, näiteks keha suhtes jalalaba on väiksem, sellega seotud pind on väiksem ja sellel lapsel on vaja natukene rohkem treenida oma keha, oma lihaseid, et ta võtaks kõndimiseks julgust juurde,” kirjeldab Säilev.
Nii pea, kui laps on juba jalgadele tõusnud, hakatakse ootama ka esimesi iseseisvaid sammukesi. Nii võib tekkida tahtmine lapse kõndima õppimise protsessi kuidagi kiirendada. Kas last peaks õpetama kuidagi, et ta õpiks kiiremini kõndima?
Vägisi last püsti tõusta ükski spetsialist ei soovita. Pigem soovitab ka füsioterapeut Aljona Säilev konsulteerida füsioterapeudiga, et tema juba hindaks, mida laps oskab teha ja kuidas teda abistada. Aljona soovitav kodus mängida oma lapsega neljakäpuli võidujooksu või ronida näiteks tooli alt läbi palli järgi, et arendada lapse liikumist.
Samuti selgitab Aljona,et püsti tõusmine ja kõndimine ei ole omaette eesmärgid. “Eesmärk on aidata lapsel arendada tema võimeid, mida rohkem ta liigub iseseisvalt ja ma rõhutaks seda, et iseseisvalt. Meie eesmärk on ainult aidata, suunata, et mida rohkem ta iseseisvalt aktiivselt liigub, seda paremini tema lihased töötavad. Järelikult seda paremini nad lähevad tugevamaks ja treenib oma tasakaalu. Kõik see on ettevalmistus,” kirjeldab Aljona.
Kui laps on sammude seadmise ära õppinud, võib tekkida lapsevanematel hirm, et uljas beebi võib kukkudes endale liiga teha. Kas teda peaks kuidagi kukkumiste eest kaitsma?
“Laps õpib kõndima ja liikuma läbi kukkumise. Kui ta seda ei õpi, siis ta ei õpi ka kõndima,” ütleb Aljona. Küll aga peaks kindlasti ruum, kus liigub laps, olema võimalikult ohutu. Igasuguseid kukkuvaid esemeid peaks kuskile ära viima või seina külge kinnitama, et see ese, millest laps võtab kinni ei oleks tema jaoks ohtlik.
Lastele pannakse kaitseks ka poroloonist pisikesi mütsikesi. Arvestades aga lapse suurust, kui ta kukub oma kehapikkuselt, siis see ei ole tema jaoks ohtlik ja valulik. Inimene õpib läbi tegevuse ja ka valu. Valu on ohusignaaliks, et järgmine kord enam samamoodi ei teeks. Sajaprotsendiliselt kukkumist vältida võimalik ei ole.
Tähtis on lasta oma lapsel piisavalt vabalt liikuda, et ta saaks ise läbi huvi maailmas toimuva vastu läbida kõik arenguetapid täpselt siis, kui ta selleks valmis on.
