Väga paljud värsked lapsevanemad tunnevad end oma lapse kasvatamise osas mõnevõrra ebakindlalt ning muretsevad, kas nende valikud on ikka õiged. Olukorda ei tee kuidagi lihtsamaks ümbritsevad inimesed, kellel on oma arvamus selle kohta, kuidas beebiga kõige õigem käituda oleks. Mis veel hullem, erinevate inimeste antud nõuanded võivad olla täiesti vastukäivad. On ju nähtud küll vanaemasid, kelle meelest juba vastsündinule viinerit peaks pakkuma või neid, kes on veendunud, et juba pooleaastane laps on võimeline sihikindlalt jonnima.
Stina, Anne ja Reigo on külla tulnud perekeskuse “Sina ja Mina” psühholoogile ja pereterapeudile Kadri Järv-Mändojale, et rääkida vanema ning lapse vahelisest lähedusest.
Mis on jonn?
Esialgu on hea selgeks teha, et mida keegi jonni all mõistab. Sageli on vanemad veendunud, et juba pooleaastane on võimeline oma nutuga manipuleerima, kuid Kadri lükkab selle väite ümber. Kui laps ei oska veel rääkida, ei ole tal ka teisi vahendeid peale nutu oma vajaduste väljendamiseks. See tähendab, et kõiki oma emotsioone, tundeid ja vajadusi saavad nad väljendada ainult nutuga.
Ka lapse suuremaks kasvades on tema nutt, jorisemine ja virisemine tegelikult tema vajaduste väljendus ning vanem ei peaks lapse sellist käitumist ebaharilikuks pidama.
Kindlasti ei tohiks lasta beebil üksinda nutta ning sel põhjusel ei ole Kadri ka unekooli meetodi kasutamise poolt. Lapse stressitase tõuseb väga kõrgele ning mõjutab tema ajus toimuvaid protsesse.
Ära vaigista lapse nuttu!
See võib paljudele olla üllatav, kuid last ei peaks üritama hirmsasti rahustada, vaid tal peaks laskma lihtsalt nutta. See kehtib nii beebide kui ka suuremate laste puhul ning on täiesti normaalne.
Kui tavaliselt väljendab lapse nutt tema konkreetseid vajadusi, et ta on unine, kõht on tühi või pepu märg, siis vahel tahab laps nutta lihtsalt seepärast, et tema jaoks on muljeid ja emotsioone (ka häid) liialt palju. Et laps need tunded välja saaks elada, tuleks ta võtta lihtsalt sülle ning lasta tal nutta.
Peaasi on olla ise rahulik, sest muidu ei suuda ka laps rahuneda. Kui vanem mingil momendil endast välja läheb, oleks hea kui ta saaks lapse vahepeal mõnele lähedasele sülle anda, et ise rahuneda.
See, kui palju laps nutab, on väga individuaalne. On lapsi, kel ei esine selliseid otsese põhjuseta nutuhooge kunagi.
Kas beebit on võimalik ära hellitada?
Just pisut vanema generatsiooni inimesed usuvad sageli, et beebit ei tohiks väga sageli süles hoida, kallistada või midagi muud sarnast. Nad usuvad, et siis harjub beebi sellega ära ning hakkab hiljem nutuga manipuleerima selleks, et lihtsalt sülle saada.
See veendumus on täiesti vale. Beebit ei ole võimalik ära hellitada! Et ta on olnud eelnevad 9 kuud oma ema kõhu sees, kus on soe ja turvaline, on siia maailma tulek tema jaoks väga suur keskkonnamuutus ning ta vajab väga palju füüsilist lähedust, et loomulikult areneda ning end turvaliselt tunda.
Muidugi ei tähenda see, et laps põhimõtteliselt ainult süles olema peakski. Kui ta end omaette, näiteks voodis lamades, hästi tunneb, ei ole mingit põhjust teda segada. Ka beebid tahavad vahepeal omaette olla.
Hea meetod beebi rahustamiseks, eriti just õhtusel ja öisel ajal, on nahk-naha kontakt. Beebile tuleks selga jätta vaid mähe ning panna ta vastu ema või isa kõhtu.
Kus peaks beebi magama?
Beebi magamisase võiks olla vanematele võimalikult lähedal, kuid samas ei saa siin ka vanemad oma mugavust ohverdada. Otsus selle kohta, kuidas on mugav, tuleks vanematel ühiselt vastu võtta. Küll ei soovita psühholoog Kadri beebit eraldi tuppa magama panna. Oluline on, et vanem reageeriks lapse nutule piisavalt kiiresti. Hea on panna beebi voodi enda asemele nii piisavalt lähedale, et ulataksid voodis lamades beebile käe kõhu peale panna ning teda silitada.
Kui öösel magab beebi enda voodis, võiks ta näiteks päevase une ajal enda kaissu võtta, et talle piisavalt lähedust pakkuda.
Kas võõrastamine on normaalne?
Suuremaks kasvades hakkavad beebid märkama ka seda, et kõik inimesed pole ühtmoodi tuttavad ja omad ning tekib nõndanimetatud võõrastamise faas. Tavaliselt jõuab see kätte umbes 7.-8. elukuu paiku, mõnedel lastel ka pisut varem ning see on arengu täiesti normaalne etapp. Samas on ka neid lapsi, kes kohanevad paremini ja sellist etappi otseselt ei läbi.
Kui beebi on hakanud võõrastama, võiks ka tuttavatele seda selgitada ning hoiatada, et nad ei läheneks lapsele väga järsku.
Beebil võiks olla umbes neli lähedasemat inimest, kes on tema jaoks tuttavad ja omad. Kui juhtub, et ta hakkab võõrastama mõnd perekonna jaoks lähedast inimest, võib võõristust leevendada aidata tihedam koos olemine.
Ükskõik, mida väidab keegi teine, on oluline teada, et beebit pole võimalik kuidagi ära hellitada. Vastupidi, mida enam te koos olete, seda paremini see lapsele mõjub.
