Esimese eluaasta jooksul tuleb tillukese ilmakodanikuga perearstikeskust külastada peaaegu, et igakuiselt. Stina on koos 4-kuuse Annega tulnud Järveotsa perearstikeskusesse regulaarsesse kontrolli, kus neid võtab vastu pereõde Geidi Kukk.
Regulaarsed visiidid
Kui perre sünnib laps, tuleb kindlasti teavitada ka oma perearsti või pereõde ning anda edasi info selle kohta, millal laps sündis, kuidas kulges sünnitus ning kuidas on koju tulles asjad sujunud. Kõige esimene visiit toimub kui beebi on kahenädalane. Kui beebi elukoht on perearsti piirkonnas, peaks esimesel korral õde või arst beebile ise koju tulema.
Sel esimesel visiidil on arsti või õe jaoks kõige olulisem veenduda, et värske ema saaks vastused kõikidele oma küsimustele ning tunneks end kindlalt. Kindlasti uurib perearst või pereõde, kuidas sujub imetamine ning kaalub beebit, et hinnata, kas laps on piisavalt juurde võtnud. Vaadatakse üle lapse nahk ja nabakönt.
Et emal oleks lihtsam, pannakse tavaliselt kohe kirja ka järgmise visiidi aeg. Plaanilised visiidid toimuvad igakuiselt kuni lapse pooleaastaseks saamiseni ning pärast seda kaheksandal, üheksandal ja kümnendal elukuul ning kui arst peab vajalikuks, ka üheteistkümnendal elukuul.
Igal vastuvõtul kontrollib perearst või pereõde beebi üldist füüsilist ja ealist arengut. Beebi kaalutakse ning mõõdetakse tema pikkus ja pea ümbermõõt. Tehakse vajalikud vaktsiinid ja analüüsid ning loomulikult nõustatakse lapsevanemaid neile vajalikes küsimustes.
Vajadusel tehakse ka analüüsid. Tavaliselt tehakse 9-kuusele beebile kliinilise vere analüüs.
Vaktsineerimine
Loomulikult tehakse beebile ka vaktsineerimised perearstikeskuses. Vaktsineerimine on väga looduslähedane viis immuunsuse kujundamiseks. Päris esimese vaktsiini saab tita juba sünnitusmajas. Sealt saab beebi kaasa ka vaktsineerimispassi, kuhu kantakse sisse info kõigi tehtud vaktsiinide kohta.
Edasised vaktsineerimised toimuvad esimesel ja kolmandal elukuul, nelja ja poole kuuselt ning kuuendal elukuul perearstikeskuses. Vaktsineerimiskalendri väliselt on võimalik ka juurde osta vaktsiine. Üldiselt on väga levinud tuulerõuge vaktsiin ja pneumokok vaktsiin
Vaktsineerimise järgselt võib laps olla tavalisest pisut rahutum või muutuda hoopis unisemaks. Mõnikord võib tõusta ka väike palavik. Kindasti peaks igaks juhuks kodus valmis olema paracetamoli küünal. Mõnikord soovitatakse seda ka ennetavalt kasutada.
Valmista end ette
Pidev riietamine, tõstmine, mõõtmine ja kaalumine võib beebit pisut ärritada ning ema pisut närviliseks muuta. Nii võib juhtuda, et alles hiljem koju jõudes tulevad meelde kõik need küsimused, mida küsida tahtsid. Seega on tark mõte kodus kõik oma mured ja küsimused enne visiiti kirja panna
Seadus ütleb, kuidas peab
Väga paljud ei tea, et Eesti riigis on lausa seadustega ette nähtud see, kui tihedalt toimuvad perearstikeskuse visiidid ja milline on nende sisu. Esimese eluaasta jooksul peab perearstikeskust külastama kokku kümnel korral. Umbes pooltel kordadest vaatab lapse üle perearst ning pooltel kordadest pereõde. Täpne töökorraldus sõltub aga konkreetsest perearstikeskusest.
Endiselt on hea tõdeda, et Anne on täiesti normaalselt arenev ja terve beebi!
Järgmisel korral lähevad Stina ja Anne ema ning lapse joogatundi.
