Ühel heal päeval jäi mulle kuskilt kõrvu, et näe, eestlane ise vana rannarahvas, aga lapsed ei söö kala ega oska seda maitsvalt valmistada! Noor astub ellu ja ei mõista isegi krõbeda nahaga kala küpsetada... Jäin mõtlema, et kas tõesti? Nojah, küsisin siis enda suurematelt lastelt krõbeda nahaga kala kohta, kas teavad ja oskavad teha või ei oska? Tõesti - tõesti, keegi pole kuulnudki! Piinlik lugu kohe.
Nad on kõik näinud, kuidas tehakse ja hea meelega söövad soolalõhet, ise tehtud kalanagitsaid, lihtsat pipra-soola-tilliga ahjukala ja isegi ingveri ja koriandriga ceviche'i. Aga vot krõbeda nahaga kala pole söönud ja ei tunne neist keegi. Mul on nüüd viimane aeg seda asja parandada! Nii, kõigepealt võtan ette oma pere, siis lähimad sugulased, siis natuke kaugemad, siis sõprade seltskond jne.
Ring sai ruttu täis. Nüüdseks on positiivne tagasiside tulnud ka Inglismaa sõbrannalt, kelle peres see lihtne roog on juba tõeliseks hitiks kujunenud. Rõõm kuulda!
Retsept ise on nii lihtne, et see nagu polegi retsept, vaid pigem soovitus. Ja ei ole iga kord vaja möllata miljoni maitseainesegu ja jumal teab veel millega...
Kõige olulisem on leida meie kaubandusvõrgust, kalakasvandusest või turult kõige värskem kala, kas valmis lõgatud fileena, terve kalana (fileerid kodus) kuid kindlasti koos nahaga! Mina eelistan ise tavaliselt tervet kala, koos pea ja sabaga ning teen kolm rooga korraga - ühe hea suure tüki soolan sisse, peast-sabast-luudest keedan suppi ja teine hea suur tükk läheb ahju. Tagurpidi!
Krõbekala retsept:
1 suur ja värske filee koos nahaga (forell, lõhe vms)
Määrimiseks paar supilusikatäit õli
Veskitest paar keerdu soola ja pipart
Vajad veel:
Suurt ahjupanni ja ühte lehte küpsetuspaberit
Määri kala õliga kokku, seda nii alt kui pealt ja keera küpsetuspaberiga kaetud pannile kummuli nii, et nahaga pool jääb ülespoole. Keeruta peale natuke soola, pipart ja lükka ahju 200 kraadi juurde umbes/täpselt pooleks tunniks küpsema. Piilu vahepeal ning tõsta lusikaga panni servalt rasva kalale peale (siis saab koorik veelgi krõmpsum). Hetkel, kui kala nahk on saanud kena kuldse ja noaotsaga katsudes kõva krõbeda kooriku, siis on valmis!
Kala kõrvale võib küpsema sättida ka kergelt õlitatud pisikesi värskeid kartulimugulaid, selle aasta porgandeid, noori peete, peoga kirsstomateid ja mõnusaid pakse suvikõrvitsaviile ning kui ikka küpsetatud juurikad-muurikad nooremale generatsioonile peale ei lähe, siis paku neid toorelt.
Suur peotäis hakitud tilli, põllul kasvanud sibulapealseid ja pakk hapukoort. Sega kõik kergelt kokku ja tõsta kausiga lauale.
Valmis krõbekala on kõige parem lõigata kääridega või väga terava noaga. Muideks, selle kuldse krõbeda kooriku pärast läheb veel sööjate vahel jagamiseks...
Proovi järgi ja anna edasi. Ja usu, et sellist kala küpsetusviisi mäletavad veel meie tulevased põlved!
Lõpetuseks võiks sobida väike kausitäis oma aia hapukaid kirsse!
Kena suve jätku!
Gerri
