Koolikiusamisest...

MerleT
MerleT 19. mai 2017 19:35

Oeh, see on nii raske teema. Kooli lõpetamisest on möödas juba 7.aastat , aga hetkel veel ei suuda ma päriselt kiusajatele andeks anda. Raske on unustada seda aega, neid sõnu ja minu vastu suunatud vägivalda.

Oma esimesed kiusamiskogemused sain 2-3. klassis , kui mu klassivend otsustas mind kaardikepiga peksta. Praegusel hetkel ma eriti täpselt enam ei mäletagi mis pärast ta nii tegi, kuid selgelt mäletan seda, et peksmine toimus tahvli ees kõigi õpilaste silme all. Tegu oli veel õpetajate päevaga!

Olen pärit suurest ja kokkuhoidvast perekonnast. Meil olid alati korralikud asjad ja õnnelikud lapsed. Kuid siiski minu klassikaaslased arvasid vastupidist. Sõimati mind maamatsiks ja kõike muud. Ma ei olnud kunagi pop tüdruk, kuid hinded olid head ja kodutööd alati tehtud. Just koduste tööde pärast kasutati tihti mind ära ka. Hea oli ju maha kirjutada ja sõpra mängida. Mina loll lasksin ka, kuna arvasin, et äkki siis suhtutakse minusse ka paremini.

7-8.klassis tungis klassivend mulle kallale. Tal oli käitumisega ja närvidega natukene probleeme ja ei kontrollinud ennast. Ärritus kiiresti. Tekkis olukord, kus ta hakkas solvama minu vanemaid. Mina astusin enda kaitseks välja ja siis ta ründaski. Lükkas mind garderoobis vastu seina, natukene jäi puudu riidekonksust, mis oleks tunginud mulle selga. Sattusin paanikasse ja jooksin õppealajuhata juurde, kelle kabinet oli läheduses ja kellelt alati võis abi loota. Mina sain seal maha rahuneda ja klassivend viidi teise kabinetti ja loeti sõnad peale. Peale seda meil enam selliseid konflikte polnud.

8-9. klassis läks aga asi hullemaks. Olime ju sel ajal tõelised pubekat ja lihtsasti mõjutatavad. Õpilaste sõnad muutusid mürgisemaks ja kehahoiakud minu suhtes vastikumaks. Ja siis toimuski see hetk kus ma lihtsalt murdusin. Ma ei tahtnud enam koolis käia. Oma emotsioonid lasksin välja pisaratega. Puudumiste tõttu halvenesid mu hinded või polnud üldse. See oli pikk , raske ja emotsionaalne aeg.

Tol ajal tekkis meile kooli ka psühholoog, kelle poole pöördusin suurima heameelega. Tundsin, et saan lõpuks kellelegi võõrale oma mured ära rääkida. Emad on küll toetavad ja kaitsvad , aga mitte sellised. Tihti ei räägi me neile kõigest. Koostasime uue õppeplaani, et saaksin hindeid parandada ja taas järjele. Lisaks tegelesime minu emotsioonidega ja tüli tekitavate õpilastega.

Kahjuks ma ei saanud kõike päris korda ja kõige õigem oli jääda klassi kordama. Algul oli raske , kuid leppisin selle olukorraga, sest mul oli võimalus ennast uuest tõestada ja lõpetada põhikool hea tunnistusega. Kahjuks see kõik nii ei läinud…

Uus klass ei võtnud mind omaks. No ainult need õpilased kellega oli pärit samast väikesest külakesest ja kellega pidevalt suhtlesime ja üksteisel külas käisime. Kõik kordus taas! Füüsilist vägivalda ei olnud, aga vaimset oli kuhjaga. Üritasin olla tugev ja mitte lasta ennast mõjutada, kuid siiski ma murdusin. Kui palju jaksab üks nooruke põhikooli õpilane kanda seda muret ? Mitte just palju, kui üldse. Hinded olid mul head, sest kõik teemad olid ju tuttavad. Taas kasutati mind ära koduste töödega. Solvanguid loobiti igast suunast. Psühholoogi juures käisin edasi, sest see oli kõige parem tunnike üldse kooliajal. Psühholoogi juures läks kõik hästi seni kaua, kui kutsuti kohale ka õpilased, kes olid kiusajateks. Ennem ma ei kirjutanud, aga kiusajateks olid õpilased kes kuulusid nö. Eliiti ja olid kõiges parimad.

See hetk psühholoogi juures on siiani mul meeles. Need õpilased lasksid valla oma pisarad ja ütlesid, et nemad pole süüdi. Meie „kallis“ klassijuhataja oli nendega nõus ja lohutas neid, kallistas. Mina , kes oli ohver, olin järsku paha. Mind tembeldati süüdlaseks, et miks mina hoopis nendega ei suhtle.  Peale seda kokkusaamist suhtus mu oma klassijuhataja minusse juba teistmoodi ja õpilaste pilgud muutusid veel jubedamaks ja sõnad…jube.

Kokkuvõtteks, MINA OLIN KÕIGES SÜÜDI….nii mulle öeldi .

Kuigi kõik muutus lõpuks üliraskeks, lõpetasin ma siiski sama klassiga põhikooli ning lahkusin sealt koolist. Ma poleks suutnud edasi seal õppida nende õpilastega. Ja ma olen ülimalt rahul, et sellise otsuse tegin.

Kahjuks see kõik on jätnud oma jälje , millega võitlen siiani. Ma ei julge inimestega suhelda ja uusi sõprussuhteid luua. Ma olen arg ja omakaitseks välja astumine on minu jaoks suur samm. Ma peidan ennast riietega, kuigi tahaksin särada ja olla õnnelik. Ma võitlen oma tunnetega iga päev…Minu suurteks toetajateks on minu perekond ! Ema, õed-vennad ja kõige tähtsamad : minu abikaasa ja kaks imelist poega. Olen tänud neile natukene rohkem enesekindlam ja püüan sellest mustast august välja ronida ja unustada mineviku.

Kahjuks ei saama veel öelda sõnu : Ma Andestan ! Hetkel olen veel minus viha oma klassijuhataja vastu, kes ütles, et olen ise süüdi ja õpilaste vastu, kes mind kiusasid. Kui Te seda loete, siis äkki saate lõpuks aru, kui valesti Te ise käitusite ja kui haiget te oma sõnadega ja käitumisega tegite.

Selline minu lugu !
Soovin kõigile ilusat nädalavahetuse algust ja hoolige oma lähedastest ! Palju päikest südamesse !

 http://kiusamisestvabaks.ee/

Kommenteerimiseks pead sisse logima Registreeru

ZOOMBOOK

ZOOMBOOK fotoraamatud
VIDEO! Zoombook: Näpunäiteid lapse esimeseks sünnipäevapeoks

VIDEO! Zoombook: Näpunäiteid lapse esimeseks sünnipäevapeoks

VIDEO! Beebiminutid: Zoombook fotoraamatud

VIDEO! Beebiminutid: Zoombook fotoraamatud

Südamlik innovatsioon - postkaardid saajale otse sinu nutitelefonist

Südamlik innovatsioon - postkaardid saajale otse ...

VIDEO! Beebipäevik: Kätlini fotonipid ja piltide talletamine fotoraamatusse

VIDEO! Beebipäevik: Kätlini fotonipid ja piltide ...

Fotoraamatute tootja ZOOMBOOK siseneb Eesti turule 1000 raamatu kinkimisega

Fotoraamatute tootja ZOOMBOOK siseneb Eesti turule ...

Emmede Klubi lugejate sünnituslood

Sünnilugu: Kuidas Eloise Prantsusmaal siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Eloise Prantsusmaal siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Mia-Riin valutult siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Mia-Riin valutult siia ilma ...

Sünnilugu: Kert-Kristjani käänuline saabumine siia ilma

Sünnilugu: Kert-Kristjani käänuline saabumine siia ilma

Sünnilugu: Kuidas Lucas Soomes siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Lucas Soomes siia ilma ...

Sünnilugu: Kuidas Kevin siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Kevin siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Anette 25 aastat tagasi siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Anette 25 aastat tagasi ...

Sünnilugu: Kuidas Nora oma kodus siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Nora oma kodus siia ...

Ohud ja laste turvalisus kodus

Lapsed kipuvad kõike suhu pistma. Mida teha, kui laps on lämbumas?

Lapsed kipuvad kõike suhu pistma. Mida teha, kui laps on lämbumas?

Iga vanem võiks teada, kuidas elustada last

Iga vanem võiks teada, kuidas elustada ...

Põletushaava tuleb kiirelt jahutada veega, jääd kasutada ei tohi

Põletushaava tuleb kiirelt jahutada veega, jääd ...

Elektrilöögi all olevast inimesest kätega kinni haarata ei tohi

Elektrilöögi all olevast inimesest kätega kinni ...

Kui kukkunud laps ei tunne mõnd kehapiirkonda, tuleb kutsuda kiirabi

Kui kukkunud laps ei tunne mõnd ...

Värskeimad blogipostitused

Anette rasedusblogi: Rasedusaju

Anette rasedusblogi: Rasedusaju

Liisi kooliblogi: Millal oleks optimaalne aeg lapsele päris oma tuba hankida?

Liisi kooliblogi: Millal oleks optimaalne aeg ...

Andra pereblogi: Laps ei lähegi mähkmetes kooli

Andra pereblogi: Laps ei lähegi mähkmetes ...

Raqueli elu kaksikutega: Mida teha Põhja-Poolas?

Raqueli elu kaksikutega: Mida teha Põhja-Poolas?

Liisi kooliblogi: Esimene puhkus kahe lapsega - Kubija hotell-loodusspaas

Liisi kooliblogi: Esimene puhkus kahe lapsega ...

Raseduskalender

Sisesta oma viimase menstruatsiooni kuupäev, et välja selgitada, mitmes rasedusnädal sul hetkel käsil on.
Logi ennast sisse, et raseduskalender salvestada!
Registreeru