Kristi blogi: Minu imetamisteekond

Kristi, Emmede Klubi blogija
Kristi, Emmede Klubi blogija 10. september 2018 18:00

Imetan oma teist last ja selle teise imetamiskogemuse teekonna alguses olen leidnud end sellel teemal rohkem mõtisklemast. Tahan kohe alguses selgitada, et need on minu mõtted ja arusaamad, mis on minu enda ja minu laste jaoks need õiged. Seega ei ürita ma kuidagi seda ainuõiget kuulutama hakata. Avaldan vaid oma nägemust oma kogemuste põhjal.

Minu jaoks on täiesti loomulik, et emana hakkasin ma kohe last imetama, pakkuma talle seda kõige loomulikumat toitu, mida minu keha just minu beebi jaoks valmistab. Ma ei kartnud kunagi imetamist, kui ma polnud sellega veel kokku puutunud. Ma ei mõelnud kunagi sellele, et äkki see ei olegi minu jaoks sobiv variant või, et ma ei oska ega saa ehk hakkama. Ja minu jaoks ei ole imetamine mitte kunagi tekitanud probleeme. Ma ei mäleta kummagi kogemusega rohkem ebamugavust, kui esimeste päevade katkiseid nibusid, mis valu tekitasid. Või mõnda piimapaisu. Ja pakitsustunnet. Ent need kõik on minu jaoks olnud kiiresti mööduvad nähtused, mis pole minus kunagi tekitanud kahetsus- või katkestamistunnet. Ehk on mul lihtsalt vedanud, ei tea.

Kui mu beebid on mul rinna otsas olnud, olen tundnud vägevat tunnet, miingit ebareaalset sidet. Ma arvan, et see on sünnituse kõrval täpselt sama ürgselt võimas asi, mida naise keha suudab. Ja millise sideme see lapsega tekitab.

See, kui võimsalt annab see lapsele kõik eluks ja kasvamiseks vajaliku. Millise turvatunde ja lohutuse suudab rinna pakkumine lapsele anda. See on midagi, mida ma ei vahetaks küll mitte millegi vastu. Et mul on võimalik seda kõike oma lapsele pakkuda.

Väikese bossiga teadsin, et ma tahan teda kindlasti imetada rohkem kui aasta. Imetasin aasta ja kaks kuud. Siis oli aeg lõpetada, kuna minu teise raseduse algus polnud nii roosiline ning arst soovitas mul lõpetada. Mul oli lõpetamise ees küll hirm, aga ilmselt oli aeg juba küps. Päeva pealt imetamise lõpetamine ei toonud endaga kaasa mitte mingisuguseid ebameeldivusi. See sobis nii mulle kui lapsele. Ja kuigi ma ilmselt oleks ise veel mõned kuud edasi imetanud, siis õnneks ei tundnud ma end emotsionaalselt kuidagi halvasti. Lihtsalt see peatükk oli lõppenud.

Kogu esimese imetamiskogemuse juures ei pumbanud ma kordagi piima välja ega kasutanud piimapulbreid. Mina ise ei tahtnud. Ma ei tahtnud seda kõige loomulikumat asja asendada mitte millegagi. See tähendas seda, et kõik see aasta ja kaks kuud pidin ma regulaarselt olema lapse jaoks olemas ning ühtegi veiniklaasi ma ei tõstnud.  See sobis mulle, see oli mu enda isiklik valik. Aga saan ausalt öelda, et nägin enda ümber tihtipeale palju mõistmatust selle osas, miks ma end lapse külge küll niiviisi kinni seon.  Minu jaoks oli lihtsalt imetamine tähtsam. Nii lihtne see ongi.

Praegu, kui olen teist last kaks kuud imetanud, tean et tahan temale samamoodi rinnapiima pakkuda, samamoodi seda sidet hoida ning koos seda teekonda nautida, kuniks see meile sobib. Võib-olla ma imetan alla aasta, võib-olla imetan ma üle aasta. Ma ei sea meile selles osas mingeid kindlaid plaane vaid tahan seda teha maksimaalselt kaua. Aga ilma, et see tekitaks mingisuguseid negatiivseid emotsioone.

Ma olen selle teekonna enda jaoks valinud ja suures plaanis seda nautinud. Aga see ei tähenda, et vahel ma ei tunneks, et olen sellest väsinud ja tüdinenud. Et ma tahaks ka sõbrannadega veini juua ja ma ei taha olla inimlutt. Selleks ma hoiangi oma mõttemaailma avatuna. Kui ma ühel hetkel tõesti tunnen, et vot nüüd ma ei suuda enam, siis ma ei ole halb ema. Et kui ma ühel õhtul lähen sõbrannadega välja ja jätan lapse lutipudeliga issi hoolde, siis ei ole ma läbikukkunud. 

Mina näen imetamist tegelikult ääretult isikliku tegevusena. Tegevusena, mille osas ei ole kellegil teisel õigust sõna võtta, õpetada, halvasti öelda ega aru pärida. See on iga ema enda valik ja otsus, mida ta selles osas teeb.

Kristi

Milline on olnud Sinu senine imetamiskogemus? :)

Kommenteerimiseks pead sisse logima Registreeru
krinev 10. september 2018 21:15

Minu laps sai rinda kuni pooleteise aastaseks saamiseni.
Algus oli väga keeruline, kuna kas keisri tõttu või mõnel muul põhjusel ei tahtnud mul piisavalt piima tulla ja laps kippus tissi otsas magama jääma. Juba haiglas sai ta lisaks veel pudelit ja kodus jätkasime nii tissi kui pudeliga. Minu päevarutiin: kõigepealt imetasin, siis andsin pudelist eelnevalt välja lüpstud piima, siis kunstpiima ka veel otsa ja siis kui laps magama jäi, siis hakkasin pumpama. Lapse toitmiseks kuluv aeg venis meeletult pikaks ning tundsin ennast läbi kukkununa- ma ei suutnud ise sünnitada ja ei suuda ise piisavalt piima lapsele pakkuda. Olin juba depressiooni äärel, nutsin kaks päeva, kui järsku sattusin lugema Perest ja Kodust artiklit ühest blogijast, kellel samuti ei tulnud piisavalt piima, ta hakkas seda nii põdema, et tuligi sünnitusjärgne depressioon, sai ravimid peale ning ei tohtinud enam üldse imetada. See raputas mu mõtlemise paika ning otsustasin, et laps saab niipalju minu piima kui saab, vähemalt saab natukenegi :)
Kaks nädalat peale pidevat rind-pudel-kunstpiim-pumpamine tralli soovitas imetamisnõustaja hakata ainult rinda andma ning kui kapsel jääb kõht tühjaks, küll siis sööb tihedamini ja tellib juurde. Juba üsna pea hakkaski piisavalt piima tulema ja laps sai lõpuks ometi minu rinnapiimast kõhu täis.
Ma nautisin imetamist, mulle meeldis see kaisutamine ning see, kuidas minu lapsele minu rind meeldis ja lohutust pakkus.
Kui laps oli aastaseks saanud, siis kohati hakkasin märkama "silmade pööritamist ja ohkimist", et ikka veel rinda annan ning tihti tundsin vajadust selgitada või ennast välja vabandada. Umbes nagu praegu, kui kuuldakse, et ma oma 1a9k lapsele kommi ei anna.
Öise imetamise lõpetasin ära, kui laps oli 1a4k ning alles peale seda tõstsin esimese veinipokaali kahe aasta jooksul. See ei olnud sugugi halb, vastupidi, täitsa hea oli, aga kuidagi tahan, et pea oleks selge ja nii seda veinitamist tuleb ette päris harva.
Täieliku võõrutamise võtsin ette, kui laps oli 1a6k. Talle oli see veidi raske, püüdsin talle päeva jooksul teistel viisidel lähedust pakkuda. Minu jaoks oli see vist isegi raskem, emotsionaalselt just, tundsin, et keelan oma kallile lapsele midagi nii head ja väärtuslikku. Aga ta sai seda head kraami ikkagi poolteist aastat ja see ei ole üldse lühike aeg.
Terve selle aja jooksul ei olnud mul õnneks põletikke või hulle paise, ka ei pidanud ma kasutama rinnapatju, sest piima ei lekkinud (kui paar erandit välja arvata).
Järgmine kord kavatsen võimalusel samuti kaua imetada ning seda kogemust algusest peale nautida :)

Emmede Klubi lugejad testivad Philips Avent tooteid

Emmede Klubi lugejad testivad: Philips Avent rinnapiima säilitustopsid

Emmede Klubi lugejad testivad: Philips Avent rinnapiima säilitustopsid

Emmede Klubi lugejad testivad: Rinnapiima säilitustopsid

Emmede Klubi lugejad testivad: Rinnapiima säilitustopsid

Emmede Klubi lugejad testivad: Philips Avent rinnapiima säilitustopsid

Emmede Klubi lugejad testivad: Philips Avent ...

Emmede Klubi lugejad testivad: Philips Avent rinnapiima säilitustopsid

Emmede Klubi lugejad testivad: Philips Avent ...

Emmede Klubi lugejad testivad: Philips Avent rinnapadjad

Emmede Klubi lugejad testivad: Philips Avent ...

ZOOMBOOK

ZOOMBOOK fotoraamatud
VIDEO! Zoombook: Näpunäiteid lapse esimeseks sünnipäevapeoks

VIDEO! Zoombook: Näpunäiteid lapse esimeseks sünnipäevapeoks

VIDEO! Beebiminutid: Zoombook fotoraamatud

VIDEO! Beebiminutid: Zoombook fotoraamatud

Südamlik innovatsioon - postkaardid saajale otse sinu nutitelefonist

Südamlik innovatsioon - postkaardid saajale otse ...

VIDEO! Beebipäevik: Kätlini fotonipid ja piltide talletamine fotoraamatusse

VIDEO! Beebipäevik: Kätlini fotonipid ja piltide ...

Fotoraamatute tootja ZOOMBOOK siseneb Eesti turule 1000 raamatu kinkimisega

Fotoraamatute tootja ZOOMBOOK siseneb Eesti turule ...

Emmede Klubi lugejate sünnituslood

Sünnilugu: Kuidas Rosaly-Marleen siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Rosaly-Marleen siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Georg siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Georg siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Armin siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Armin siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Kadriliis siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Kadriliis siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Karl siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Karl siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Saara siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Saara siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Heilika siia ilma sai

Sünnilugu: Kuidas Heilika siia ilma sai

Värskeimad blogipostitused

Kristi blogi: Paarisuhte värskena hoidmisest

Kristi blogi: Paarisuhte värskena hoidmisest

Marise blogi: Värvirõõmus sügis õues ja toas

Marise blogi: Värvirõõmus sügis õues ja ...

Kristi blogi: Kuidas ma oma lapse sõimerühma viisin

Kristi blogi: Kuidas ma oma lapse ...

Gerri blogi: Maitsev tatraroog

Gerri blogi: Maitsev tatraroog

Marise blogi: Kas Sinu koduaed on lapse jaoks ohutu?

Marise blogi: Kas Sinu koduaed on ...

Raseduskalender

Sisesta oma viimase menstruatsiooni kuupäev, et välja selgitada, mitmes rasedusnädal sul hetkel käsil on.
Logi ennast sisse, et raseduskalender salvestada!
Registreeru