Kui me elukaaslasega tuttavaks saime, siis üks esimesi asju, mis ta mulle ütles oli see, et ta tuli mind õnnelikuks tegema. Mina olin tol hetkel oma eluga kõige mustemas augus aga tema nägi minus midagi. Ja neli aastat hiljem oleme me endiselt koos.
Koos oleme saanud lapsevanemateks ja see on allutanud enda alla enamuse meie elust. Me ei saanud kaua kahekesi olla ja seda ainult üksteise jaoks olemise aega on olnud suhteliselt vähe juba algusest. Keeruline on leida aega ainult teineteisele, kui oled lapsevanem, seda ma saan omast kogemusest öelda. Kõige selle igapäevaelu-melu sees on seetõttu ka paraku kerge unustada, miks me koos oleme. Esmalt oleme me ju eelkõige paar, kes nägid teineteises seda inimest, kellega luua perekond. Aga põhiosa tähelepanust läheb legodele, ahjus küpsevale õhtusöögile, arutamisele kumb peaks mähkmeid vahetama või vanni tegema, kellel on vaja arvutis paar asja teha või uusi pükse ostma minna. Oota- stop! Paus! Miks me siin ühises kodus oleme – sest me tahame olla koos. Just selle inimesega, mitte kellegi teisega kusagil teises kodus. Nüüd panen selle kulbi kõrvale ja lähen kallistan hästi kõvasti ja kaua oma peikat. Sest ta on mu parim sõber, mu suurim fänn, mu kaine mõistus, minu teine pool. Nagu mina temalgi. Ühesõnaga tuleb selle lapsed-töö-pood-kodu juures ikka üksteise karikaid ka täita.
Ma arvan väga kindlalt, et suhte surm on see, kui hakatakse teineteist liiga iseenesestmõistetavana võtma. Justkui, et teine inimene on juba su kõrval ja see jääbki nii igaveseks..sest nii on ju olnud juba pikemat aega ja ollakse sellega harjunud. Iga taim tahab elus püsimiseks vett. Nii on ka suhtega. Seda tuleb toita. Ka siis kui on lapsed ja mustmiljon muud tegemist vajavat asja. Kaaslase õhtul töölt koju tulekut ei tohi võtta tavalisena. Ja siis oma elu elada. Tuleks teha nii, et ta tahab töölt minu kõrvale tulla ja elame koos seda elu. Mitte harjumusest või mugavusest. Selleks tulebki näidata, et ta on minu jaoks oluline ja kallis, et seda ei unustaks ära. Vahel on lihtsalt vaja visata kõik muu kõrvale ja laste uneaega kasutada kaisutamiseks ja lobisemiseks. Vaatame kahekesi koos Netflixi ja sööme laste eest peidus olnud maiustusi. Mis iganes koosveetmise võimalusi tuleb lihtsalt ära kasutada. Ja ka lastega koos kuskile sõites või midagi tehes teeme omavahel nalja, jagame hellusi ja tunneme end hästi.
Laste kõrvalt on see üksteise kõrvale jätmine kindlasti palju kiirem tekkima, kui ilma nendeta. Paratamatult võtavad lapsed enamus meie ajast. Ja igal vabal hetkel ei suuda end ikkagi ainult teineteisele pühendada. Uni võtab jalust ja olemegi paratamatult lapsi magama pannes ise ka kolmetunnise uinaku teinud.
Ja kui meil ei ole võimalik heasse restorani maitsvat toitu ja üksteist nautima minna, siis toimib meie puhul hästi lihtsalt kodus lobisemine. Me veedame palju aega just viimast tehes, sest seda on võimalik teha enamikes situatsioonides. Kui meil on mingi mure, siis me räägime. Me jagame sedasi oma rõõme. Suhtlemine aitab meil tunda, et oleme teineteise jaoks olemas. Ja kui me ei jaksa ka alati välja näidata, kui palju teineteist armastame, siis saame seda väljendada ka sõnadega. See võtab vaid hetke. Oluliselt vähem, kui näiteks rannaliival romantilise õhtusöögi korraldamine. Korraldamise vaev ja iga väiksemgi detail ju näitab ka seda. Ja eks me kõik tahame seda näha ja tunda, kui palju meid armastatakse. Aga vahel piisab ka lihtsalt sõnadest, et sellest tavalisest igapäeva virr-varrist oleks üks hetk see meie hetk. Loomulikult tuleks võimalusi ära kasutada ja kahekesi aega veeta, mida me ka teeme, aga oluline on ükskõik mis viisil näidata teineteisele nende tähtsust.
Me räägime ka palju sellest, milline on meie elu praegu ja küll tuleb jälle see aeg, kui saame mis tahes suvalisel hetkel minna kohtingule või reisile. Unistame suurelt ja palju. Me tahame olla koos ju igavesti, seega on meil aega maa ja ilm veel, lapsed on väikest aega väikesed. Me lihtsalt püüame mitte üksteist ära unustada. Vahel tuleb see meil paremini välja, vahel halvemini. Sütitada. Aga kuni südames veel leek põleb, on kõik hästi.
Kristi
Kuidas on lood Sinu suhtes? Kas leiate kaaslasega teineteise jaoks piisavalt aega?
