Oleks pisut pentsik kutsuda teid üles endid meile tutvustama ja ise tutvumisvoorus mitte kaasa lüüa*, kas pole? Niisiis: tere! Mina olen Mirjam ja saan Emmede Klubile kasulik olla siinse (pea)toimetajana. Ma olen siia tegelikult juba ühe tutvustuse küll kirjutanud (LINK) - olin siis äsja sünnitanud ja kirjutasin tookord pigem põgusa postituse meie pere koosseisust ja kirjelduse pereelust, kui tutvustuse iseendast. Proovin nüüd selle asja paika panna - kes ma siis tegelikult olen?
Olen 24 talve vana naisterahvas - seda tean ma kindlalt, see on fakt. Ülejäänu kokku võtmisega jään jänni - omaenda hinnangul olen küllalt vastuoluline ja mu loomust lühidalt sõnadesse panna üritades kõlaks see lihtsalt... veidralt. Olen realist, ent samas unistaja. Kannatamatu ja järsk, ent samas mõistev ja pedagoogiline. Optimistlik opportunist, samas melanhoolne hädapätakas. Produktiivsuse etalon, ent laisk nagu lohe...
Enne oma esiklapse sündi olin veel nurgelisem, järsem ja vastuolulisem. Ühest küljest seetõttu, et noored inimesed lihtsalt on - nagu paljud teismelised, olin minagi mässumeelne kõiketeadja. Kujutasin endale ette, et oman tõe monopoli ning tean maailma asjust kõike ja rohkemgi. Mitte midagi ma ei teadnud!
Kirjeldan lapsesaamist tihti justkui oleksin enne seda elanud tihkes, kitsas ja pimedas kastis. Kõik, mida ma teadsin, teistes inimestes nägin, maailma kohta mõistsin ja analüüsida oskasin mahtus sellesse kasti hästi ära. Kui emaks sain, lendasid selle kasti seinad pauguga laiali ja ümberringi oligi maailm. Maailm, kus kõigele on põhjus. Kus inimeste valu ja väärteod on põhjendatavad; kus teada saada ja omandada, mõistma õppida, näha ja kuulata on lõpmatult palju. Maailm, mida ma varem arvasin läbi ja lõhki mõistvat, avas ennast mulle alles sellel lumisel 2012. aasta jaanuarikuu päeval, kui minust ei saanud mitte ainult ema, vaid ka mõtlev inimene.
Minu meelest on elus kõige olulisemad inimesed meie ümber. Otseloomulikult pean ma silmas lapsi, elukaaslasi, sugulasi, ent veel enam, laiemalt, pean silmas ligimesearmastust. Usun siiralt, et suure osa maailma hädadest, õnnetusest ja väärtegudest sünnivad üksildusest. Usun, et inimesed, keda ei panda tähele, kellest ei hoolita ja kes jäetakse sõna kõige räigemas mõttes saatuse hooleks, muutuvad kellekski, keda neist saanud ei oleks, kui neid oleks märgatud.
Et lapsevanema töö on oma last kasvatada, tingimusteta armastada ja tema eest hoolt kanda - seda teame me kõik. Ent sellest veel olulisem, arvan ma, on märgata last kui indiviidi. Panna tähele temale loomuomaseid eripärasid, tema andeid ja tema veidrusi ning neid innustada ja hoida. Märgata pisitegusid ning väiksemaidki pingutusi ja vastata neile tähelepanelikkuse ning tänutundega. Sedasama tähelepanelikkust tuleks minu meelest omistada ka enda jaoks võõrastele inimestele - mina olen endale seadnud eesmärgiks alati välja öelda kõik (positiivse), mis mul vähegi pähe tuleb. Mõnikord võib tunduda imelik öelda tänaval mööduvale inimesele, et tal on ilusad silmad, kuid arvestades tõenäosusega, et see on ainus hea asi, mis temaga selle päeva (võib-olla koguni aasta) jooksul juhtub... kas see ei ole seda pingutust väärt?
Seega: kui vajate nõu, kedagi, kellega rääkida, spetsialisti abi või lihtsalt teadmist, et keegi on teie jaoks olemas - pöörduge Emmede Klubisse. Minu lootus on, et ühel päeval oleme Emmede Klubist loonud kommuuni, kuhu kõik naised võivad tulla teadmisega, et ei jää oma murega üksi. Et ükski inimene ei oleks saar - et siit oleks võimalik lahkuda teadmisega, et mis ka ei juhtuks, on alati kuskil keegi. Et me saame edastada teie mured spetsialistidele ja küsida ekspertidelt nõu, et saate tulla siia teineteisega maailma asju või emadusega kaasnevaid raskusi-rõõme lahkama... ma loodan, et meist saab üks õige klubi, kus kõigil on hea ja turvaline. Ja kus jagatakse nii muuseas ka kingitusi. Kuidas kõlab?
*Ükskõik kui väga me ei tahaks (sest olgem ausad - see on üks hirmus ahvatlev auhind ja meie lapsed on Legode järgi täiesti pöörased...), ei osale Emmede Klubi toimetajad ise Legokomplekti (ega üheski teises) loosimises - see ei oleks lihtsalt eetiline. Aga teie osalege ikka, sest auhindu loosime ainult ja ainult teie rõõmuks! Klikkige pildil, et loosipostituseni jõuda!
KristaJ
Mirjam