Internetist võib leida arvukalt erinevaid nimekirju asjadest, mida tulevased lapsevanemad beebi sünniks koju valmis muretsema peaksid. Kõik need vidinad kokku on päris kallid. Ning kahjuks võib internetist leida isegi ebatõeseid või lihtsalt õelaid foorumisissekandeid, kus tulevasse emasse süstitakse mõtlemist: kui sa ei raatsi oma lapsele parimaid asju osta, siis oled halb ema.
Ületarbimismentaliteet on tänapäeval liigagi levinud, aga sellest ei tule kasu ei inimestele, rahakottidele ega ka keskkonnale. Äkki saaks asjade ostmise pealt hoopis raha kokku hoida ning selle eest perega pikemalt koos puhata? Äkki on võimalik kõik beebile vajalik kätte saada riigi ja omavalitsuse sünnitoetusest, nii et oma rahakotti üldse avama ei peagi? Ostustasin uurida.
Süvenesin varasemalt samal teemal kirjutatusse, küsisin paarikümnelt kogenumalt emalt nõu ja panin kokku kolm nimekirja: 1. asjad, mis tõesti võiksid enne beebi sündi olemas olla; 2. asjad, mis võivad küll olemas olla, aga ega ei pea tegelikult; ning 3. asjad, mida esialgu pole mõtet osta. Viimaseks kust Eesti asju hea soetada on ning kas riigi ja linna sünnitoetusest piisab kõigeks.
Kõige esimeseks tuleb aga mõista, et beebil ei ole tegelikult peaaegu mitte midagi vaja. Poolnaljaga öeldes võib ju mässida pambukese voodilinasse, kasutada sünnist saadik potitamise tehnoloogiat, kanda last salliga südame alla seotuna, toita ainult rinnaga. See oleks üks väga õnnelik beebi, sest selline kasvatusviis tähendaks ema-isa pidevat sajaprotsendilist juuresolekut. Beebi stardipaketti kuuluvaid tarbeesemeid on vaja hoopis emal ja isal, mugavust armastavatel täiskasvanutel!
Asjad, mis võiksid enne beebi sündi kodus olemas olla
1. Vanker. Korvi või kookoniga lamavale beebile ja käruosaga juba istuvale lapsele.
Suurepäraste omaduste ja ilusa välimusega uhiuue vankri eest tuleb välja käia keskmiselt 700-800 eurot, aga saab ka 500-ga ja saab ka 1200-ga. Niinimetatud Poola vankri saab juba 200-400 euroga. Sama hinnaga saab kasutatuna mõne kvaliteetse-populaarse brändi vankri. Need vankrid kannavad vabalt ära mitmeid lapsi, nii et kasutatud asja ei tule karta. Ning kvaliteetsete brändide vankritele on väga hea järelturg, mis tähendab, et isegi kasutatuna ostetud vankri saab ilmselt hiljem väiksema raha eest maha müüa, uuest rääkimata. Kui bränd, välimus, tuled ja viled ei ole olulised, siis täiesti kasutuskõlbliku vankri saab järelturult kätte ka saja euro piiresse jäädes.
Vankrile lisavarustust valides tasub jälgida, et kvaliteetbrändi putukavõrk, vihmakile või mähkmekott võib maksta päris palju (n-ö Poolakatel tulevad need hinna sees kaasa!), samas sobivad nendele vankritele ka universaalsed, tihti toidupoodideski müüdavad kiled-võrgud ja lapse asju saab kanda igasuguses kodus olemasolevas kotis või hoopis osta tavalisest kotipoest mitte ainult odavam, vaid ka ilusam "mähkmekott".
Näide: meie ostsime Rootsi firma vähekasutatud ja väga hästi hoitud vankri 200 euroga, vaid käruosa vaja juurde osta hiljem. Kaasa saime vihmakile, mis on sama värvi ja sobib kenasti peale, kuid on tegelikult ühe muu, odavama brändi toodang. Oluline on ju vankri konstruktsiooni kvaliteet, mitte vihmakile oma!
2. Turvahäll. Ilma selleta ei tohi beebi autoga sõita, varem või hiljem satub aga autosse vast iga tänapäeva beebi. Kuigi Eestis levib laialt arvamus, et turvahäll tuleb ohutuse tagamiseks osta uhiuus, ei vasta see tegelikult tõele.
Ohutuse tagamiseks ei tohi häll olla ületanud oma säilivusaega, ei tohi olla osalenud avariis, ka väikeses mitte, ei tohi olla pikalt külmas või niiskes keldris seisnud, kuid võiks olla turvatestides hea hinde saanud (testide tulemusi vaata näiteks siit). Küll aga tohib häll olla teiste laste poolt kasutatud! Tegemist on ju kalli plastmassvidinaga, milles üks laps saab istuda vähem kui aasta aega, milleks siis igale lapsele tehasest uus välja lasta? Peaasi, et eelmine omanik kinnitab hälli head seisukorda ja tema jutt on tõepoolest usaldusväärne.
Hälli valikul tuleb tähelepanu pöörata ka oma auto omadustele. Kui on soov kinnitada häll autosse turvavööga, tuleb proovida, kas vöö ikka ulatab hälli korrektselt kinnitama - kõigi autode kõigi istmete turvavööd kõigi hällide ümber ei ulatu.
Kui on soov kinnitada häll autosse alusega (mis tähendab, et jääb ära igakordne turvavööga mässamine - autoistmel on kogu aeg olemas alus, häll läheb sinna vaid klõpsti peale ja klõpsti ära), siis tuleb valida auto mudeliga sobiv alus. Mõned alused kinnituvad turvavööga, mõned aga auto kere külge Isofix kinnituse abil - vanematel autodel seda võimalust ei ole.
Näide: meie ostsime usaldusväärse tuttavate tuttava pere käest ühe lapse istmikuna üheksa kuud kasutuses olnud suurepärases korras hea testihindega Maxi-Cosi Cabriofixi 60 euroga. Lisaks saame sõbrannalt sinna alla Maxi-Cosi Easybase aluse, esiteks sest me ei viitsi alati turvavööga jantida ja teiseks sest meie vanal autol on üsna lühikesed vööd, mis ulatuvad ümber terve hälli nibin-nabin, aga ümber Easybase aluse väga hästi. Valisime just Easybase aluse, sest meie vanal autol puuduvad Isofix kinnitused.
3. Magamisase. See võib olla tilluke hällike, kus beebil on "kodulähedane" tunne nagu emakas, võib olla eemaldatava küljega võrevoodi mille saab vanemate voodiga ühildada, võib olla hiljem lapsevoodiks pikendatav võrevoodi, võib olla ka lihtsalt madrats maas, jne.
Igal juhul tuleb arvestada, et iga beebi on isiksus ja tal on oma soovid - mõni soostub magama ainult ema ja isa kaisus, nii et kallile hällikomplektile raisatud raha läheb sisuliselt raisku; mõni aga tahab just privaatselt oma pesakeses olla; mõni laps ei lepigi võredega ja karjub seal seni, kuni kallis voodi keldrisse tassitakse ja lapsevanema elukvaliteedi päästab hoopis Montessori põrandavoodi ehk lihtne madrats põrandal.
Madratsi puhul kehtivad samad reeglid, mida juurutatakse ka täiskasvanute madratsi puhul - see võiks olla pigem kõvem ja pigem uus, mitte kasutatud, sest inimese voodi saab paratamatult kokku tema kehavedelikega ning seal asuvad elama bakterid. Samas - täiskasvanutel soovitatakse magada ainult iga seitsme aasta tagant väljavahetatud madratsil ning mitte kunagi osta kasutatud madratsit, kuid kui paljud neist reeglitest tegelikult kinni peavad ja ikkagi elu-tervise juures on? See on personaalne otsus.
Näide: meie saime sõpradelt juba mitut beebit uinutanud hälli, mille saab nii pisikeseks voodiks fikseerida kui ka kiikuma lasta. Kuna hällist kasvab laps kähku välja ja suuremat magamisalust on niikuinii vaja, on meil juba olemas ka klassikalise beebivoodi suurune madrats. Nii on kõik võimalused tagatud: kui beebile hällis meeldib, on hea, kui ei meeldi, saame kapist madratsi põrandale oma põrandamadratsi kõrvale tõsta ja "koos aga samas turvaliselt eraldi" magada. Kui aga tundub, et põrandal asetsevatest madratsitest mingil põhjusel ei piisa, saame iga kell voodid juurde osta.
5. Tekk vms. Voodiriietest on beebile vaja ainult tekki. Tegelikult isegi seda mitte, sest samahästi võib lapsele ühe kihi rohkem riideid selga panna. Kuid et natuke suurem laps tahab niikuinii juba tekki (endale ka ju meeldib teki all magada), ja et 2012-2014 aastal sündinud Eesti lapsed saavad haiglast niikuinii tasuta Wendre teki-padja komplekti kaasa, nii et selle soetamise pärast polegi tarvis muretseda, siis las tekk olla siin nimekirjas.
Mitut tekki pole küll vaja, sest kui laps ka pissib-kakab oma vooditeki täis, siis mõttekam on üheks ööks mõni kodus olemasolev muu tekike või pleedike tekikoti sisse pista, kui ainult selle eesmärgiga koju kappi tervet tekikuhja osta. Pesumasinad on tänapäeval kiired!
Teine variant on kasutada beebi magamiskotti, mis paljude arvates tekist turvalisem, sest laps ei saa seda endale näkku tõmmata ja selle kätte lämbuda.
Peale ööteki võiks igal lapsel olla oma kergem tekike – kootud, heegeldatud, fliis, baika vms, mida on hea vankrisse või turvahälli panna, külla kaasa võtta, diivanil telekat vaadates lapsele peale või alla panna, õnnetuse korral ööteki asemel kasutada, alati pesumasinasse visata jne.
Näide: meie rahuldume haiglast eeldatavasti kaasa antava öötekiga ja ootame nii magamiskotti kui ka päevatekikesi hoopis kingituseks, seega osta ei tule jälle midagi! Hea mõte on moodustada enne lapse sündi tuttavatele-sugulastele-sõpradele väike oodatud kinkide nimekiri. Alguses tundus see mulle kuidagi.. tobe ja ülbe tooniga, et tellin kingitusi või? Siis hakkasid aga üha enamad lähedased seda nimekirja ise paluma. Kõigi inimeste elus on ju inimesi, kes väga tahaksid midagi uut ilmakodanikku kaema tulles kaasa tuua, aga kes on puruhädas, sest neil ei ole kas üldse või hiljuti sündinud lapsi ja nad lihtsalt ei tea mida tuua. Selline nimekiri ei ole mitte „ülbe“, vaid kõigile osapooltele abiks.
6. Voodilinad. Neid peaks olema vastavalt valitud voodile ja voodiriietele (kui on magamiskott, siis piisab ainult aluslinast, kui on tekk ka, siis terve komplekt, kui häll, siis äkki soovid tillemat aluslina jne) paar komplekti – ülearu ei ole vaja! Kui ongi ühel ööl kõik linad õnnetusse sattunud, siis on mõttekam lapse madrats ühe pesutsükli ajaks turvaliselt mõne suure voodilina sisse rullida, kui beebi voodipesukomplekte igaks juhuks kappi seisma osta.
Aluslina peaks arvestama võimalusega, et laps pissib selle täis. Müüakse nii hingavaid madratsikaitsekilesid kui ka juba hingava kilekihiga varustatud linasid.
7. Mähkmed. Natuke mugavamad on ühekordsed mähkmed. Neid võib esialgu varuda mitte hästi palju ühe firma omasid, vaid prooviks natu-natukene erinevate firmade omasid, sest võib juhtuda, et üks või teine sort sobib konkreetse lapse nahaga paremini. Alati saab poodi minna ja juba teadaolevalt sobivat sorti juurde tuua. Paljusoovitatud Huggies mähkmeid on põhjalikult tutvustatud siin.
Korduvkasutatavad mähkmed võivad esialgu olla isegi paarisajaeurone väljaminek (kui neid just ise ei valmista), aga lõppkokkuvõttes toovad need pere eelarvesse hoopis säästu - samuti mitmesajaeurose - , sest see esialgne väljaminek on ju ühekordne. Neid on päris palju sorte, nende maailmas orienteerumine ja enda lapse jaoks kõige „vettpidavama“ variandi leidmine võib hulga aega võta. Selle-eest on nad lapse tervisele paremad, kiirendavad potitreeningut ja hoiavad keskkonda.
8. Lapikesed. Iga beebi ajab siit ja sealt pidevalt midagi välja, nii et pühkimist tuleb – igal juhul tuleb. Millega mida pühkida ja kui palju sellele kulutada, on aga igaühe enda valik ja selles osas olid kõik emad eri meelt. Esimene variant on kasutada täiesti tavalist pehmet majapidamispaberit või salvrätikuid – saab kuivalt, saab kraani all märjaks teha. Teine variant on kasutada marlilapikesi, samuti kasuta kas kuivalt või kasta märjaks olenevalt olukorrast, riidest mähkmete kasutajad saavad siin isegi kaks ostu ühendada. Kolmas variant on kasutada spetsiaalseid tillukesi froteerätikuid, samuti pühi kuivalt või kasta märjaks. Neljas variant on niisked beebisalvrätikud, mis on kahtlemata kõige mugavam, aga samas ka kõige kallim ja keerulisem variant. Keerulisem sellepärast, et valides ebakvaliteetse toote võivad need massiliselt sünteetilisi ebatervislikke kemikaale sisaldada, nagu kahtlane kosmeetika ikka, seega tuleks enne ostu erinevate toodete koostisesse süveneda
Näide: meil on olemas igaks juhuks nii Huggiese niisked salvrätid, mida keerulises olukorras mugav ja hea haarata või välja kaasa võtta, kui ka kümme tillukest Ikea beebi puuvillast froteerätikut, mis läksid maksma ainult neli eurot. Eks salvrätte või vetsupaberit on niikuinii alati kodus olemas ning marleid tuleb mähkmetegagi kaasa.
9. Riided. Beebiriideid koguneb juba ammu-ammu enne beebi sündi koju tunduvalt enam, kui ükski nimekiri vajalikuks sätestab - nende kasutusaeg on lihtsalt nii lühike, et nad teenivad peaaegu alati mitu ringi ja väga suure tõenäosusega on vähemalt mõnel pereliikmel, sõbral, tuttaval või tuttava tuttaval neid üle jäänud. Reaalne vajadus pidavat olema järgnev: nr 50-56 paar-kolm bodi, paar särki, paarid sipukad vms püksid, paar ühes tükis toakombekat, natuke soojem ühes tükis kombekas või kahes osas dressikomplekt, eriti õhuke mütsike ja natsa paksem mütsike, paar paari õhemaid ja paar paari natsa paksemaid sokke. Talvelapsele lisaks talveriided.
Näide: mul on beebiriiete vastu nõrkus ja kuna meie pere üritab säästa pigem säästva eluviisi ja taaskasutuse pooldamise, mitte rahapuuduse pärast, siis olen sellele nõrkuse ees ka alla andnud - ostan riideid nagu süda lustib. Samas reaalne vajadus eurotki kulutada küll puudub - see vajaduspõhine nimekiri on lihtsalt nii lühike, et need asjad oleme juba umbes kümnekordselt tuttavatelt või kingitustena kätte saanud.
10. Apteegikraam:
- Beebi palavikualandajad-valuvaigistid. Need kaks, valu ja palavik võivad piinama hakata täiesti ootamatult keset ööd, seega olgu näiteks Paracetamoli küünlad pigem igaks juhuks kodus olemas ja mingu kasvõi raisku.
- Midagi põletustele jne - klassikalised esmaabivahendid. On õnnetusi, mis ei hüüa tulles ja abivahend, millest tagantjärele apteeki joostes pole enam kasu, mis niikuinii võiks igas lastega peres kodus olemas olla - seega miks mitte alustada kohe.
- Saialille tinktuur naba puhastamiseks. Raisku ei lähe, sest jääb pärast koju haavade puhastamiseks – väikelapsega (või minusugusega) majapidamises ikka kasulik!
- Füsioloogiline lahus silmade, nina, kõrvade jms/vms puhastamiseks. Seda kulub ostetud kogus enamasti ka ära, nii et raisku ei lähe.
- Marlitupsukesed ja vatipulgad puhastustoimingute teostamiseks. Õnneks on see universaalne kraam, mille peale raha kulutamine ei lähe niikuinii raisku, sest kui neid üle jääb – saab meiki eemaldada jms :)
- Sidemed emale sünnitusjärgseks kasutamiseks. Kuigi apteegis müüakse ka spetsiaalseid sünnitusjärgseid „lappe“, on enamusel minu tuttavatest haiglast koju jõudes piisanud tavalistest kõige suurema imavusega hügieenisidemetest. Päris paljudel jäi neidki üle, millest õppetund: esmalt küsi sõbrannadelt, kas keegi äkki annab oma sünnitusjärgsed ülejäägid hea meelega ära, ja alles siis mine ise ostma, kuid osta pigem tagasihoidlik kogus, sest neid saavad linnapered iga kell juurde osta.
- Rinnapadjad, soovi korral ühekordsed ja soovi korral pestavad. Neid inimesi, kellel üldse ei leki, on lihtsalt äärmiselt vähe.
- Bepantheni kreem. Nibude jaoks soovitatakse enim Purelaan/Purelan kreemi, kuid kõigil ei pruugi selle järgi vajadust tekkida ja kuna sellele muud kasutust pole, siis esialgu pole seda mõtet osta. Beebi pepule nii kartulitärklist kui ka Sudocremi (mille vähemalt sügisel sai rasedana arvele võttes tasuta kaasa), kuid ka neid ei ole kõigil vaja, seega miks igaks juhuks varuda. Küll aga võib ette osta Bephanteni, sest see käib nii nibude kui ka igasuguste beebi peal olevate karedate või muul moel ärritunud kohtade määrimiseks hästi. Üldse on heaks universaalseks tooteks, et näiteks kui tekibki öösel ükskõik milline ema või beebi nahaprobleem, siis leevendab Bepanthen esimese häda ära. Kui siis hiljem on kangemat, spetsiifilisemat toodet vaja, saab päeval apteeki suunduda. Ning kui beebiga seotud vajadust ei tekigi, siis vähemalt leiab Bepanthen ka muus majapidamises, kosmeetikariiulil, apteegikapis hõlpsalt kasutust, nt mina olen pannud kuivadele huultele, kärnadele, kasutanud ripsmete püsivärvimisel jne.
Ongi kõik! Järgmiseks panen siis emade soovitustest kokku nimekirja nendest asjadest, mida küll otseselt vaja ei ole, kuid mille paljud siiski mugavuse pärast soetada otsustavad :)
