2023. aastal lapsendati 65 last, neist 15 samasooliste vanemate perre

Möödunud aastal paigutati Eestis hooldusperesse 51 last – sealhulgas viis beebit, kes läksid hooldusperre otse sünnitusmajast. Lapsendamise teel sai endale uued vanemad 21 last. Lisaks toimus 44 peresisest lapsendamist. Kokku 15 last lapsendati samasooliste vanemate perre, enamasti küll peresiseselt. Siiski elab 714 Eesti last veel lastekodus.

Sotsiaalkindlustusametisse nädalas ligi kaks avaldust inimestelt, kes soovivad kas lapsendada või hakata hoolduspereks. Kui lapsendada soovijate arv kasvas 43 perelt 47 perele, siis hoolduspere avaldused langesid 47-lt 42-le.Kui võrrelda neid numbreid hooldusperre jõudnud või lapsendatud laste arvuga, on selge, et rohkem lapsi vajab just hoolduspere, rohkem peresid soovib aga nimelt lapsendada.

Mis puutub perest eraldatud laste arvu, siis 2023. aasta andmeid täna veel pole, aga 2022. aastal eraldati sünniperest 310 last, kellest sama aasta jooksul 87 naasid sünniperre, 33 paigutati hooldusperre ja 88 asendus- või perekodusse.

2023. aastal hooldusperedes kodu leidnud lapsed – kes nad on?

• Ühe hooldusperre paigutatud lapse vanemad olid surnud.
• Ühe lapse puhul andis nõusoleku laps hooldusperre paigutada lapse vanem ise.
• 11 last läksid elama hooldusperre, sest nende vanematelt oli hooldusõigus on ära võetud.
• Ülejäänud laste vanematel oli hooldusõigust piiratud.

Laste keskmine vanus oli 4,5 aastat. Üle poolte lastest olid poisid, vähem tüdrukuid.

Harjumaalt läks hooldusperre elama 22 last, neist 18 Tallinnast. Lääne-Virumaa lapsi oli 4, Tartumaa lapsi 3 ja Ida-Virumaalt 2.

Raske puudega lapsi läks hooldusperedesse elama neli, keskmise puudega lapsi samuti neli. Lapsendati kaks keskmise puudega last.

Kaksteist last läks hooldusperre koos õe või vennaga. Rohkem kui kaks ühe pere last korraga 2023. aastal hooldusperre elama ei läinud. 39 last läks hooldusperre üksi ehk ilma õdede-vendateta. Neist 21-l polnud õdesid-vendi, ülejäänutel oli küll õde-vend olemas, aga elati lahus. 

Muide, neli last jõudsid möödunud aastal ka hooldusperest tagasi oma sünniperre, kuigi üks neist lastest tuli paraku uuesti perest eraldada.

Kes soovisid saada 2023. aastal kasuvanemateks?

Kaheksa hoolduspereks saada soovijat olid üksikud vallalised inimesed, ülejäänud olid paarisuhtes (kas kooselus või abielus). Neist kaheksast vallalisest inimesest viiel puudus varasem lapse kasvatamise kogemus. Paarisuhtes olevatest inimestest puudus varasem lapse kasvatamise kogemus kaheksal paaril.

Lapsendajaks pürgijate seas oli üksikud vallalisi inimesi üheksa, neist üks oli üksik meesterahvas.

Ainult ühe hoolduspereks saada soovija pere suhtluskeel oli vene keel. Lapsendajaks saada soovijatest oli vene keel suhtluskeeleks üheksas peres. 

Kuus inimest hoolduspereks soovijate seas olid sündinud 1960ndatel. Kõige vanem inimene, kes 2023. aastal hoolduspere avalduse esitas, oli sündinud 1959. aastal. 1990ndatel oli sündinud 11 avalduse esitajat.

Kaheksa last läks elama üksikvanema perre, ülejäänud paaride juurde. Üks laps läks elama kahest mehest koosnevasse hooldusperre.

Kui paljud lapsed elavad siiski lastekodus?

Eesti asendus- ja perekodudes (endise nimega lastekodudes) elab praegu 714 last. Valdav enamus neist lastest, ligikaudu 70%, on vanemad kui 12aastased. 

Õnneks on perekonnas kasvavate laste arv aasta aastalt tõusmas, lastekodus kasvavate laste arv aga aasta aastalt vähenemas. Iga laps väärib võimalust kasvada üles perekonnas.

Kui avaldusi peredelt jagub, siis miks elavad nii paljud lapsed ikkagi pereta?

Hooldusperede registris on suuremas osas pered, kel on valmisolek pigem terveks, üksikuks (äärmisel juhul kaheks) väikelapseks. Lapsed, kes otsivad endale peret, on aga väga erinevad – nad on igas vanuses, neil võib olla puue või pikaaegse varase lapsepõlvetrauma tõttu väga suur abivajadus. Seetõttu ei pruugi perede ja laste nö profiil omavahel kattuda.

Oluline on teada, et laste ja perede kokkuviimisel otsitakse lapsele sobivat pere, mitte perele sobivat last.

(Allikas: Sotsiaalkindlustusamet)