Eestis on naiste soovil katkestatud raseduste arv vähenenud. 2020. aastal katkestati Eestis kokku 3478 rasedust, millest 3277 juhul katkestati rasedus naise omal soovil. Aasta varem oli naise soovil tehtud aborte 303 võrra rohkem. Meditsiinilisel näidustusel katkestati eelmisel aastal 201 rasedust.
Ajavahemikus 2015–2020 on naise omal soovil katkestatud rasedused olnud pidevas langustrendis.
Möödunud aastal esines naise omal soovil katkestatud rasedusi kõige rohkem 30-34 aastaste vanuserühmas. Omal soovil katkestatud raseduste arv on viimase viie aastaga enim langenud aga 25-29 aastaste naiste hulgas: 2015 aastal 1157 ja 2020 aastal 732.
Korduvad raseduse katkestamised moodustasid 2020. aastal kõikidest raseduse katkestamistest veidi alla poole (48,6%).
Rasedusi katkestanud naistest 28% ei olnud varem sünnitanud.
Naise omal soovil katkestati rasedusi kõige enam Harju maakonnas, järgnesid Tartu ja Ida-Viru maakond.
5,2% raseduse katkestanud naistest oli rasedust planeerinud.
54,8% ei kasutanud vahetult enne rasestumist mingeid rasestumisvastaseid vahendeid.
Raseduse katkestamise meetoditest kasutati omal soovil ja meditsiinilistel näidustustel raseduse katkestamise puhul enim medikamentoosset meetodit, mis moodustas koguarvust 88,2%.
TAI hallatav raseduse katkemise ja katkestamise register kogub lisaks veel raseduse iseenesliku katkemise ja peetunud raseduse andmeid. Iseeneslikke raseduse katkemisi registreeriti mullu 398 ning peetunud rasedusi 1242, mida on vastavalt 98 ja 52 võrra vähem kui 2019. aastal.
“Iseeneslikest raseduse katkemistest kajastuvad registriandmetes vaid need, mille puhul naine pöördub tervishoiuasutusse. Osa rasedusi katkeb varajases staadiumis, mil naine ei pruugi rasedusest veel teadlik olla,” kommenteeris tulemusi raseduse infosüsteemi juht Kärt Allvee.
Raseduse katkemiste ja katkestamiste statistika on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.
Kuidas vähendada abortide arvu?
Suurim abortide arv oli Eestis 1970. aastal – 41 000 aborti aastas. Abortide arv on Eestis olnud järjepidevas languses alates 1992. aastast, mil aborte tehti 28 403. Praeguseks on abortide arv aastas alla 3500. Nii kinnitab ka Eesti statistika rahvusvahelist teadmist, et abordite arvu aitab langetada eelkõige hea rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ning heal tasemel seksulaaharidus.
On väga oluline, et abort oleks tänapäevases tervist toetavas ühiskonnas lubatud, aktsepteeritud, kättesaadav kõigile ja seega ka rahaliselt toetatud. Abortide keelamine või abordi kättesaadavuse tõkestamine tekitab illegaalse abortide turu, n-ö ise tehtud või põrandaalused abordid, mis on tõsiselt ohtlikud naise tervisele. Samuti loob see aborditurismi. Abortide piiramine halvendab naiste heaolu ja turvatunnet, riivab naiste õiguseid ning seeläbi abortide piiramine mitte ei tõsta, vaid langetab sündivust.
Seega pole abortide piiramine sobiv meetod abortide arvu vähendamiseks. Abortide arvu vähendamiseks on ohutu ja efektiivne meetod soovimatu raseduse ennetamine – heal tasemel seksuaalharidus, mis toob kaasa vastutustundliku seksuaalkäitumise. Samuti aitab aborte vähendada rasestumisvastaste vahendite hea kättesaadavus.
Siiski on selles vallas veel ruumi arenguks, sest nagu näitab ka tänavune statistika – 54,8% abordi teinud naistest ei kasutanud rasestumisvastaseid vahendeid.
