Kodu on mul Eestimaal,
siin mu õed ja vennad ka.
Siin on emme-issi veel.
Heliseb suus meil eesti keel.
Seda kuulen hommikul
ja saadab see mind õhtuni,
kui kõlab: “Tere hommikust!”
kuni head ööd musi mind voodi viib.
Muutub säravaks päev,
kui taevas pilved hallid
ja issi ütleb emmele:
“Sa oled nii-nii kallis!”
Küll on palju tähtsaid sõnu,
näiteks “Tänan!” ja “Palun!”
Õpin minagi nende võlu,
kui abi vajan või saan, mida palun.
Praegu oskan ka mina seda keelt,
mida mõistavad kõik maailmas.
Kui käsi emmele pai teeb
ja sõnadeks on õnnehelk silmas.
