Meediaettevõtte Motherly 2021. aasta uuringu järgi tunneb 93% emasid end aeg-ajalt läbipõlenuna, ja 16% emasid tunneb end läbipõlenuna kogu aeg. See on väga, väga kurb ja murettekitav statistika!
Küsitluse autorite hinnangul on emade läbipõlemise peamiseks põhjuseks see, et tänased emad on jäänud kogukonna toeta. Lapsi on ikka kasvatatud koos kogukonnaga – kui vanemad on käinud tööl, on lapsi valvanud vanavanemad, lasteaias ja koolis on toeks õpetajad, kodus naabrid, kellel samavanad lapsed, jne.
Mida aega edasi, seda individualistlikumaks muutub aga elu, seda rohkem on vanemad oma laste kasvatamisel üksi. Külaga kasvatamise, kogukonna ja vanavanemate toe elementaarsus on kadumas.
Isad võtavad aga laste kasvatamises ja majapidamises vastutust jätkuvalt vähe. Küsitlusele vastanud emadest vaid 10% ütlesid, et jagavad partneriga vastutust võrdselt.
Ja siis tuli aasta 2020 koos koroonapandeemiaga, mis tõmbas emadel lõplikult vaiba alt – ära jäid ka kool, lasteaed ning igasugune teiste inimeste abi. Tänaseks on emad valdavalt läbipõlenud, pidevalt üleväsinud, kehva une ja lühikese süütenööriga ning kannatavad paraja süükoorma all.
Enamik emasid magab alla 8 tunni ööpäevast ning kahel kolmandikul emadest pole ööpäevas isegi tundi aega iseendale.
Muide, pandeemia ajal alustasid või suurendasid liigagi paljud emad stressi leevendamiseks alkoholi või kanepi tarvitamist...
Seega võib julgelt öelda, et perekonnad ja ühiskonnad ei toeta emasid piisavalt. Nii arvavad ka emad ise. 2018. aastal leidis 74% emasid, et ühiskonnas ei mõisteta ega toetata emadust piisavalt. 2019. aastal oli see näitaja juba 85%, 2020. aastal 89% ja sel aastal – 92 protsenti!
Niigi viimase piirini viidud emad saavad ühiskonnalt aina võtta, samal ajal kui minimaalselt panustavaid isasid kiidetakse taevani. Tänaval, sotsiaalmeedias ja isegi kodus emade endi poolt kiidetakse isasid näiteks lapsele süüa andmise, talle patsi pähe punumise ja mänguväljakule viimise eest. Vau, kui tubli ja tänapäevane isa, hüüavad kiidukoorid! Kujutage nüüd ette, kui keegi kiidaks emasid absoluutse miinimumi ehk lapsele süüa andmise, patsi pähe tegemise ja õue jalutama viimise eest. Seda ei juhtu peaaegu kunagi.
Emadele öeldakse hoopis: sa ei imetanud piisavalt kaua, ei imetanud piisavalt diskreetselt, ei valinud kõige turvalisemat autotooli, läksid liiga vara sõpradega välja, julgesid jagada pilti veiniklaasist, julgesid jagada pilti lapsest, andsid lapsele ebatervislikke kalapulkasid või hommikusöögihelbeid, kasutasid lapsega rääkides pudikeelt, polnud Montessori metoodikaga piisavalt kursis, määrisid lapsele ebatervislikke aineid sisaldavat päiksekreemi, läksid liiga vara tööle, ei läinud tööle ja oled muidusööjast titemamma... ja nii edasi.
Aga mida emad vajavad? Küsitluse järgi: peamiselt emotsionaalset tuge ja julgustamist, aga ka reaalset praktilist teiste inimeste abi laste valvamisel ja kasvatamisel. Isasid, kes panustavad võrdselt. Vanavanemaid, kes hoiavad lapsi. Naabreid ja sõpru, kellega teineteist laste valvamisel aidata ja toetada. Ühiskonda, kes ei sea emadele aina kõrgemaid ootuseid, vaid on emade suhtes toetav!
