Kergemate haiguste puhul võib antibiootikumide tarbimine tervenemist pisut kiirendada, kuid tegelikult paraneks keha ka ise, vajades selleks vaid puhkust ja vedelikku.
Antibiootikumirestistentsus muutub maailmas aina tõsisemaks probleemiks. Juba praegu on kümnest vereringesse sattunud E. coli bakteri põhjustatud infektsioonist neli esmasele antibiootikumile resistentsed. Juba praegu sureb Euroopas aastas umbes 25 000 inimest ravimi suhtes resistentsete infektsioonide tõttu. Juba on surnud ka inimesi, keda on püütud ravida kõigi olemasolevate antibiootikumidega, kuid kelle haigus on olnud resistente neile kõigile. Ning ennustatakse, et aastaks 2050 sureb maailmas enam inimesi antibiootikumisesistentsuse tõttu kui vähki.
Antibiootikumid on lääne meditsiini suursaavutus - need ravimid on hädavajalikud, et päästa näiteks sepsise, kopsupõletiku, bakteriaalse meningiidi ja teiste selliste tõsiste põletike puhul inimese elu.
Iga haiguse korral pole aga antibiootikumid kaugeltki vajalikud ning just ravimite kergekäeline tarvitamine ongi viinud resistentsuse tekkeni. Iga päev saadetakse perearstikeskustest retsept "näpus" koju inimesi, kes paraneksid tegelikult ka ilma antibiootikumideta (võib-olla võtaks see lihtsalt paar päeva kauem aega). Tegelikult vajavad need inimesed retsepti asemel hoopis soovitust puhata.
See kehtib eriti viirushaiguste puhul, mis paranevad iseeneslikult ja mida antibiootikumid mõjutada ei suuda, aga ka kergemate bakteriaalsete põletike, nt bronhiidi puhul. Keha vajab ise paranemiseks töölt koju jäämist, puhkust, aega, piisavat vedelikutarbimist, vajadusel võib võtta paratsetamooli.
Eriti probleemne on antibiootikumikuuri lõpetamine enne arsti poolt määratud aega, kohe pärast enesetunde paranemist - antibiootikum ei ole veel jõudnud kõiki baktereid tappa, mis annab võimaluse ellu jäänud bakteritel see antibiootikum n-ö ära õppida ja siis ravimi suhtes resistentsena edasi liikuda järgmisi inimesi nakatama.
Iga asjatu antibiootikumitarbimine suureneb tõenäosust järgnevate kuude jooksul haigestuda põletikku, mille vastu antibiootikumid ei aita. Antibiootikumid tapavad meie kehas ära ka häid baktereid, mistõttu alaneb vastupanuvõime järgmistele haigustele. Sellepärast jääbki inimene pärast antibiootikumikuuri eriti hõlpsalt uuesti haigeks.
Kui inimkond oma ravimite tarbimisharjumusi koheselt ei muuda, ootab meid ees olukord, mida mõned spetsialistid nimetavad antibiootikumidejärgseks apokalüpsiks - praegu ravitavad haigsued nagu kospupõletik muutuvad taas surmavaks, olulised elupäästvad ravimeetodid nagu keisrilõige või vähiravi liiga riskantseks.
(Allikas: BBC)
Kui tihti tarbid Sina antibiootikume? Kuidas tunned - kas alati, kui Sulle on antibiootikume kirjutatud, on neid tõesti ka vaja läinud?
