2022. aasta oli erakordne madala sündide arvu poolest. Kunagi varem pole Eesti rahvastikustatistikas, mille andmed ulatuvad aastasse 1919, registreeritud alla 12 000 sünni. Eelmisel aastal aga sündis vaid 11 646 last.
„Sajandi madalaimat sündimust on ilmselt mõjutanud koroonakriis, Ukraina sõda ning viimasega kaasuv suur hinna- ja elukalliduse tõus, mis on vähendanud perede kindlustunnet lapsi saada. Madalale sündimusele avaldab mõju ka see, et sünnitusealisse põlvkonda on jõudnud 90ndate põlvkond, mis on arvult väiksem kui varasemad põlvkonnad,“ selgitas Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo.
Iive on negatiivne, sest surmasid oli oluliselt rohkem kui sünde - mullu suri Eestis 17 315 inimest.
Rekordmadalast sündimusest hoolimata kasvas Eesti rahvaarv eelmisel aastal märkimisväärselt. „Eesti rahvaarv kasvas 34 088 inimese ehk piltlikult öeldes Võru maakonna elanikkonna võrra. Selline kasv on erakordne. Võrdluseks, et sellele eelnenud kahel aastal kasvas rahvaarv umbes 1700 inimese (0,1%) võrra,“ ütles Müürsoo.
Rahvaarvu kasvatas sisseränne, mida eelmisel aastal mõjutasid enim Eestisse saabunud ukrainlased. Sisserändajatest 67% moodustasid Ukraina kodakondsusega inimesed, keda jäi Eestisse püsivalt elama 33 2171. Eestisse saabus 49 414 inimest ja välja rändas 9657, seega sisseränne ületas väljarännet viiekordselt.
Vähem sündis nii esimesi, teisi kui kolmandaid lapsi
2022. aastal sündis 12,3% vähem lapsi kui 2021. aastal. "Keskmiselt on sündide arv olnud pärast taasiseseisvumist ligi 14 000 aastas. Arvuliselt sündis vähem nii esimesi, teisi kui ka kolmandaid lapsi,“ rääkis Müürsoo.
Sünnitajate keskmine vanus oli mullu 31,2 aastat, esmasünnitajate puhul 28,9. Põhjalikuma sündide statistika 2022. aasta kohta avaldab statistikaamet 31. mail.
Eelmisel aastal suri 17 315 inimest. „Seda on küll 1272 inimese võrra vähem kui 2021. aastal, kuid tasub meenutada, et 2021. aastal oli surmade arv ka erakordselt kõrge. Sellele eelnenud kümnel aastal on surmajuhtumite arv aastas jäänud 15 000–16 000 vahele,“ sõnas Müürsoo.
Eestist välja rännati Soome, sisse Ukrainast
Eesti kodanikke saabus riiki mullu 6981 ning lahkus 5352, ehk saabujate hulk ületas 1629 inimese võrra lahkujate hulka. Teiste riikide kodanikest saabus Eestisse kõige rohkem Ukraina kodakondseid (33 217), keda on kümme korda enam kui aasta tagasi. Kasvutrendis on ka Vene kodanike sisseränne: neid saabus mullu 1918, aasta varem 1860 ning 2020. aastal 1417.
Eestist välja rännatakse jätkuvalt kõige rohkem Soome. Üle lahe lahkus 2481 inimest (sh 2068 Eesti kodanikku), mis on väikseim näitaja alates 2018. aastast ning seetõttu oli ka Eesti-Soome rändesaldo üle paari aasta taas positiivne. Soomest naasis 2744 inimest, kellest 2374 olid Eesti kodanikud.
„Kokku jäi eelmisel aastal Eestisse elama 39 757 inimest rohkem, kui siit lahkus. Ehkki 2022. aastat jääb ilmestama erakordselt suur sisserännanute arv, väärib tähelepanu ka tõsiasi, et väljarändajate arv oli viimaste aastate madalaim,“ märkis Müürsoo.
Allikas: statistikaamet. Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
