Uni mõjutab südame-veresoonkonna tervist, kehakaalu, vaimset tervist ja keskendumisvõimet. Nii võib ebapiisav uni noorena tekitada vanas eas mitmeid tervisemuresid.
Hiljutine uuring tõestab taas, et unevõlga paraku tagasi ei saa, vahendab ERR Novaator. Kui inimene magab ööpäevas viis tundi, mõjutab see negatiivselt tema südame tööd, sealhulgas südame löögisagedust ja vererõhku. Näitajad hakkasid halvenema juba nädala jooksul.
Teadlased leidsid, et pulss suurenes iga järgneva unepuuduses uuringupäevaga peaaegu üks löök minutis, samuti tõusis iga järgneva päevaga vererõhk. Vahepealsed pikema unega ööd aga endist seisu ei taastanud.
Seega peab paraku taaskord nentima, et magamata ööde kahjulikku mõju südame-veresoonkonna tervisele ei saa hiljem piisavalt või rohkem magamisega korvata.
Ühest küljest on see beebide ja väikelaste vanematele justkui paratamatus, teisalt on aga siiski palju, mida vanemad saavad enda heaks ära teha:
- Võimaldage partneriga mõlemad teineteisel öösiti magada. Olenemata sellest, kumb teist peab järgmisel päeval tööle minema ning kumb suutma lapsega kodus toimetada, mõjuvad magamata ööd tervisele raskelt.
- Minge õhtul oluliselt varem magama, sest südaöö eelsed unetunnid on kehale kõige tervistavamad. Niigi katkendliku une ja varaste hommikute kõrval tasub õhtuseid unetunde ära kasutada.
- Kõik beebid tahavad öösiti süüa. Kui aga beebil on päev ja öö sassis, öised ärkvelolekud on pidevalt pikemad kui söögipausid, väikelaps ärkab ikka veel öösiti palju ega võimalda vanematel magada, siis ärge jääge asjatult kannatama - pöörduge julgelt unenõustaja poole, kes aitab lapse unerütmi paika saada ja terve pere ööund parandada.
Lapsepõlv on ühtaegu nii lühike ja nii pikk. Kuigi iga unetu öö võib tunduda igavikuna, jõuab juba peatselt kätte aeg, mil laps sind enam öösiti ei vaja. Võib-olla leiad end peatselt neid öiseid uniseid samme ja kaisutusi hoopis igatsemast!
